Nädal hiljem, 27. juunil pidasime samas jumalateenistust õpetaja Nelli Vahteriga. Teenistusel tõi õpetaja esile, kuis Jumal lõi inimese surematuks, kuis saaksime rikkaiks Lunastaja vaesusest, kuis jagaksime omavahel jõukust. Jeesus on tee nendele, kes ületavad oma hirmu. Mine ja puuduta Jumalat oma südame liikumisega, nagu veritõbine naine endas mõtles, et kui ma Jeesust ei puuduta, ei ela ma tervena. Vanemas liturgias: „Ütle üksainus sõna, siis saab mu hing terveks.” Selle naise puudutuses leidis aset tõeline väe liikumine. Antiikajal ristiti end enne surma, kuna ei arvatud end suutvat Jeesuse kõrgel tasemel elada. Eestlased tihti ei tule kokku mingi aastakümnete taguse vimma tõttu, mis tekkis, kui keegi haavas, üteldes midagi. Meil on antud andestada.
Lõpetuseks 121. laulust: „Ei tuku see, kes sind hoiab.”
Söögilauas, täiskogu koosolekul, otsustasime muuhulgas Vabariigi 100. aastapäevani tegutseda endises koosseisus.
Soovime siit osariigist kõigile palju rõõmu ja õnnistusi.
Ool Pärdi
