Saksa asekantsler Sigmar Gabriel ütles referendumi tulemust kommenteerides, et peaminister Tsipras lõhkus viimasedki sillad Kreeka ja Euroopa vahel. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri sõnul tähendab kreeklaste oxi praktiliselt ei-d ka Euroopale ja eurole. Seda kreeklased aga ilmselt ei soovi. Kreeka uus rahandusminister Eukleides Tsakalotos ütles, et Kreeka on huvitatud jätkamisest nii Euroopa Liidus (EL) kui euroalas.
Alexis Tsipras ja tema partei
Jaanuarikuus valimised võitnud Tsiprase juhitav vasakradikaalne partei SYRIZA on Euroopaga läbirääkimistel võtnud üleoleva hoiaku, lootes, et Kreekat euroalast mingil juhul välja ei visata. Nüüd on aga Euroopa kannatus katkemas.
Tunne Kelam küsib Postimehes (05.07.) ilmunud arvamusloos, kelle asja ajab Tsipras tegelikult. Ta kirjutab, et nii Kremli kui ka Kreeka kommunistide ja äärmusliikumiste strateegilised huvid langevad kokku. Nende peamine eesmärk on kehtiva rahvusvahelise õiguskorra purustamine, demokraatlike ühenduste killustamine ja nõrgestamine. Kelam toob mitmeid paralleele Venemaa ja Kreeka destruktiivsetest ambitsioonidest.
Eesti eksvälisminister Maris Lauri kirjutab oma blogis, et Venemaa-taoline käitumine on nüüd ka EL-i sees, mille vastu aitab ainult sirgeselgsus ja oma põhimõtetele truuks jäämine.
Alexis Tsiprase esinemine 8. juulil Euroopa Parlamendis jättis arrogantse mulje. Vastupidiselt ootustele-lootustele polnud tal esitada EL-ile mingeid konkreetseid ettepanekuid kriisist väljumiseks. Küll aga väitis ta, et Kreeka kriis pole mitte nende, vaid Euroopa probleem. Selline ülbus ainult kahandab Kreeka valitsuse usaldusväärsust.
Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) teatas kolmapäeval, et Kreeka esitas ametliku taotluse uue abiprogrammi saamiseks. See oli esimene samm, mida nõudsid eurotsooni riigijuhid teisipäeva õhtul erakorralisel kohtumisel Brüsselis. Et uut abi saada, peab Ateena nüüd esitama täieliku reformiplaani neljapäeva õhtuks. Pühapäevane EL-i tippkohtumine on aga lõplik tähtaeg Kreeka pankrotist päästmiseks ja võimaliku eurotsioonist väljakukkumise vältimiseks, kui see on üldse enam võimalik. Euroopa Keskpanga president Mario Draghi väljendas neljapäeval sügavaid kahtlusi Kreeka pankrotist päästmise suhtes.
Rohutirtsu mentaliteet
Üks hääletuse eelsel europooldajate meeleavaldusel osalenud mees ütles Ateenas viibinud Eesti ajakirjanikule Juhan Mellikule: „Kui teie, eestlased, kogu aeg ei toimetaks ja ette ei valmistaks, sureks te talvel lihtsalt maha. Meie võime aga päikese käes lesida ja loota, nagu laheneksid mured iseenesest.” Sellist suhtumist nimetatakse rohutirtsu mentaliteediks. Kreeklastel näib puuduvat igasugune poliitiline tahe kokkuhoiuks ja reformideks. Nad näevad EL-i soovitustes vaid nende väärikust ja uhkust riivavat ultimaatumit ning unustavad, et eurotsooni kuulumine ei tähenda veel tasuta lõunat. Iga riik peab ise vastutama oma majanduspoliitika ja kodanike heaolu eest.
Kreeklaste elu on praegu kõike muud kui meeldiv. Pangad on suletud, krediitkaarte ei aktsepteerita, restoranid ja kauplused on tühjad, bensiinist, ravimitest ja muust tuntakse puudust jne, jne. Pole siis ime, et kreeklased on hakanud riigist lahkuma, eriti Austraaliasse.
Kas Kreeka võlakriis mõjutab Eestit?
Kuigi EL ja eurotsoon on võimalikeks kriisideks küllaltki hästi ette valmistatud alalise stabiilsusfondi, pangandusjärelevalve, tugevdatud eelarvereeglite ja muuga, on kogu Euroopa praegu Kreeka käitumise tõttu kaoses.
Andras Kralla kirjutab ajalehes Äripäev (05.07.), et Eesti Pangal ei ole Kreeka võlakirju, ehkki ta omab neid kaudselt. Kralla lisab, et Eesti Pangal on varasemate aastate kasumite arvel loodud reserve, millest peaks Kreekaga seotud riskide maandamiseks piisama. Et Eesti eksport Kreekasse moodustab riigi koguekspordist vaid alla 1%, siis sealne kriis ei mõjuta otseselt ka Eesti majandusaktiivsust.
Mis saab edasi?
Et Kreeka saaga muutub pea iga tunniga, on sellele küsimusele käesoleva artikli kirjutamise ajal võimatu vastata. Euroopa „kuningannalt”, Saksa kantslerilt Angela Merkelilt oodatakse praegusele kriisile adekvaatset lahendust. Ajaleht Spiegel (06.07.) nimetab Merkeli poliitikat Kreeka suhtes „pedagoogiliseks imperialismiks”, mille õppetundideks on eelarve ditstsipliin, tööturu reformid ja erastamine. Kahjuks ignoreerib Kreeka valitsus neid tõhusaid vahendeid. Paljud Euroopa poliitikud leiavad, et Kreekal on aeg lahkuda eurotsoonist. Kreeka lahkumine euroalast, mida on hakatud nimetama Grexit'iks näib muutuvat üha reaalsemaks. Eesti poliitikaanalüütiku Ahto Lobjaka sõnul võib Kreeka lahkuda küll euroalast ja oma valuuta (drahmi) uuesti kasutusele võtta, aga EL-i liikmestaatust ei ole võimalik Kreekalt ära võtta.
Kreeka riigi on praegu tähtsal ristteel. Oxiga lõppenud referendum on olukorda drastiliselt muutnud. Kreeka tulevik selgub ilmselt lähinädalatel.
Elle Puusaag
