Kuigi Moskva pole 1997. a sõlmitud NATO-Vene alusaktist kinni pidanud ja on seda korduvalt rikkunud, järgib NATO punktuaalselt kõnealuse akti sätteid ega kavatse selletõttu Balti riikidesse paigutada oma alalisi väeosasid. Nii on siis NATO kohalolek Eestis, Lätis ja Leedus, aga ka teistes Ida-Euroopa liikmesriikides limiteeritud, mis sunnib nende maade elanikke järjest enam muretsema eriti nüüd, kus Moskva provokatsioonid nende riikide piirialadel on juba muutumas igapäevaseks nähtuseks. Just selle tõttu mõjuvad Eurofighters'ite lennud eestlastele julgustavalt, kirjutab prof Byers. Kas need lennud on aga küllaldased Eesti julgeoleku tagamiseks või ongi need ainult rahustava toimega?
21.-22. maini toimus Riias idapartnerluse riikide 4. tippkohtumine. Idapartnerlus (IP) on 2009. a Euroopa Liidu (EL) naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ning integratsiooni EL-iga. Ülalmainitud riigid muretsevad ju samuti oma julgeoleku pärast. Olles end. N. Liidu osad, on neil kõigil piir Venemaaga nagu Balti riikidelgi.
Kui viimastel on NATO liikmetena julgeolekugarantii alliansi alusdokumendi art 5 näol, siis IP riikidel seda pole. Nemad vaatavad lootusrikkalt ELi poole. Kas ja kuivõrd saaks aga euroliit neid ohu korral reaalselt aidata? Leonid Bershidsky kirjutab internetiportaalis EUobserver (22.05.), et Euroopa Liidul pole just eriti palju pakkuda idapartneritele.
On selge, et Venemaale on ELi idapartnerlus vastukarva, kuna selle eesmärgiks on assotsiatsioonilepingute sõlmimine euroliiduga, mis omakorda sillutavad teed ELi liikmesusele. Nii püüab siis Moskva kasutada kõikvõimalikke hoobasid partnerriikide eurointegratsiooniprotsessi pidurdamiseks. Valgevene on Venemaa poolt juhitava Euraasia Liidu asutajaliige ja tema käekäik sõltub Venemaalt tarnitavast gaasist. Armeenia on juba allunud Moskva survele ning samuti ühinenud Euraasia Liiduga jne, jne.
Tänu Ukraina sündmustele seisid siis 28 ELi liikmesriigi ja 6 idapartnerluse riigi juhid läinud nädalal Riias silmitsi muutunud geopoliitilise reaalsusega. Paber kannatab kõik – Riias vastuvõetud ühisdeklaratsiooni 13 lehekülge on tulvil suuri sõnu ja lubadusi. Kui palju neist ellu rakendatakse, on omaette küsimus.
Aga tallinlased ei nurise NATO lennnukite mürina üle isegi kõige magusama une ajal. Nad tunnevad end kaitstuna.
Elle Puusaag
