Peetri koguduse poolt soovisime piiskopilt jutlust, õnnistamist ja omavahelist osadust jumalateenistuse järgses kohvilauas. Vähe sellest, piiskop oli jutlustamiseks nõus kasutama EELK Kodu–Eesti kirikukalendri perikoope Jes 55:1–3, Ilmutuse 21:6–7 ja Johannese 6:48–58, mida esiotsa kahtlevalt sai pakutud, kuid üllatuseks haaras piiskop pakkumisest rõõmuga kinni. Olgu nimetatud, et Kanada kirikus olid Laetare pühapäeva tekstid 4. Mooses 21:4–9, Efeslaste 2:1–10 ning Johannese 3:14–21; kes psalme laulavad, siis ka Psalm 107:1-3, 17-22.
Piiskop kõneles jutluses toitumisest kui inimeksistentsi põhialusest, mille juurde inimene mitu korda päevas peab tagasi pöörduma, et hoida füüsilist keha liikuva ning tervena. Raske on siis, kui keha vaevab haigus ning sööma peab sunnitult, veel raskem aga siis, kui laastavaist taudidest vaevatud kogukondades pole vähestki rooga, mida põdejatele kosutuseks anda; hullumeelne aga siis, kui sõjategevuse käigus teadlikult vastastikku toidupuudust põhjustatakse.
Piiskop Greg Mohr nimetas antiikset Jesaja teksti väga kaasaegseks, sest nagu tollal, nii sõltub kaasajalgi inimese täiuslik toitumine inimese hingeliste vajaduste rahuldamisest. Näitena tõi piiskop Kanada Toidupanga, mille külastajatest kolmandiku moodustavad lapsed. Loomulikult ajab tühi kõht otsima toitu, kuid esimene alge peitub lõhutud peredes ja katkistes suhetes. Siinjuures märkis piiskop positiivsena Vancouveri Peetri koguduse toetusi Tartu Peetri luterliku kooli ja Tallinna Toomkooli toetuseks, et hingelist tuge saaksid need pered, ja eelkõige kasvav põlvkond, kes Kristuse pakutud igavest rooga hindavad.
Jutluse lõpus tunnistas piiskop, et ehk küll Kanada luterliku kiriku liikmeskond vananeb ja osavõtt jumalateenistustest väheneb, viimastel aastatel eriti järsult, on lootus siiski olemas. Piiskopi sõnul tegi talle isiklikult rõõmu 2014. a BC Sinodi suvine noortelaager, kus kokku saanud ca 800 noort olid jätkuva lootuse tõestuseks. Võib küll juhtuda, et mõni kogudus tuleb sulgeda või kirikuhoonegi müüki panna, ent Kristuse kogudus jääb alles, olgugi selles vähem liikmeid kui varem.
Lõpetuseks olid piiskopi julgustavad sõnad, „et kristlased elavad nii, nagu juba oleks jumalariik kohale jõudnud; elavad nii, nagu juba olekski täiuslikult toidetud; elavad nii, nagu mõõgad oleksidki juba sahkadeks sulatatud; elavad sellepärast nii, et meie oleme ülestõusmise lapsed!”
Algur Kaerma
