Telli Menüü

Eesti näitus „Massideportatsioon 1941. a” ja dokumentaalfilm „Gulag 113″ Prahas toimunud rahvusvahelisel festivalil Mene Tekel.


Käesoleva aasta veebruari viimasel nädalal ( 23.2.-1.3.2015) toimus Prahas juba üheksandat korda rahvusvaheline festival totalitarismi vastu - Mene Tekel. Festival on üks edukaimatest kultuuriprojektidest pealinnas Prahas.
Marcus Kolga (paremal) oma filmi GULAG 113 linastusel Prahas. Foto: EV suursaatkond Prahas

Publikul on viimastel aastatel olnud võimalus kohtuda paljude tuntud isikutega kodunt ja välismaalt. Väljastpoolt on eelmistest festivalidest osa võtnud Läti Teaduste Akadeemia töötaja Dzintra Geka, Albaania vang Tomori Alik, külma sõja aegse muuseumi asutaja USA–s Gary Powers, Horvaatia luuletaja ja poliitvang Andrija Vučemila, Kanada Kommunismiohvrite Mälestusmärgi algataja Susan Hahn, Šveitsi fotograafid Savu Hlaváček ja Simon Frey, Kanada jazzman Eda Vokurka, Saksa ansambel U-musik ning Leedu, Sloveenia, Rumeenia, Saksamaa esindused. Programmiliselt laieneb kultuurialane haridusprojekt Mene Tekel totalitaarsete režiimide suunas kogu tänapäeva maailmas.

Mene Tekel avamiselt. Eesti suursaadik Tšehhis hr Sten Schwede. Foto: I. ZajedovaKäesoleval aastal sai festivalil Tšehhi enda korraldajate kõrval aukoha mitme ürituse läbiviija, Eesti Vabariigi erakorraline suursaadik hr. Sten Schwede. Festivali peateemaks oli „Perekond vabaduse puudumise ajal”. Pidulikul avamisel oli muude totalitarismi hukkamõistvate näituste kõrval ka Eestist toodud, temaatiliselt festivali peateemaga kokkusobiv näitus „Massideportatsioon 1941. a” mille koostajateks olid Eesti Riigiarhiiv ja Okupatsioonide muuseum. Eesti Vabariigi 97. aastapäeval oli festivalil korraldatud spetsiaalne „Eesti päev”, mille patrooniks oli EV suursaadik Tšehhis. Sellel tähtsal päeval linastus Bio Konvikt-Ponrepos dokumentaalfilm „Gulag 113″, režissööriks hästi tuntud dokumentalist, publitsist ja poliitiline aktivist Marcus Kolga Kanadast. Filmi näidati Prahas kaks korda, kusjuures publikul oli suurepärane võimalus saada Marcuselt täpsustavaid selgitusi kohe filmi vaatamise järel. Kolmandal festivali päeval Senatis toimunud rahvusvahelisel konverentsil tegid EV suursaadik ja Marcus Kolga ettekande. Kõik Eestiga seotud üritused said kogu ürituse raames suure tähelepanu osaliseks.

Mida siis niisugune igal aastal korraldatud festival endast kujutab? Mene Tekel on ainulaadne kodanikualgatuse initsiatiiv Euroopas, suunatud totalitarismi, kurjuse ja vägivalla vastu, püüdes hoida seda rahva mälus. Austusest poliitvangide pärandi vastu korraldati seitsme päeva jooksul mitmeid üritusi erinevate huvidega sotsiaal- ja põlvkondade gruppidele – näitusi, kontserte, filmide näitamist, kirjanduslikke kokkusaamisi, professionaalseid kollokviume, kohtumisi ellujäänutele, istungeid, interaktiivseid programme koolilastele, poliitiliste protsesside rekonstrueerimist viiekümnendatel, jms., mis on pühendatud 20. saj. totalitaarsete süsteemide ohvritele (vt. www.menetekel.cz). Kõigil festivali üritustel võis kohtuda poliitvangide ja tagakiusatutega ja saada neilt teada nende isiklikke kogemusi agressiivse režiimi tegutsemise kohta. Niisuguse poliitilise protsessi rekonstrueerimise etendusega andsid lõpuakordi Mene Tekeli festivalile Karli Ülikooli Õigusteaduskonna õpilasted Praha Pankraci vanglas (otseülekandega uudiste portaalis CT24).

Kogu üritus lõppes oikumeenilise teenistusega Praha Püha Vituse katedraalis. Projekti autorite Daniela ja Jan Řeřichovite peamiste koostöö organisatsioonide hulka kuulusid TV Poliitvangide Konföderatsioon, Karli Ülikool ja Totalitaarrežiimide uuringute Instituut. Interdistsiplinaarse festivali patrooniks oli endiste poliitvangide ja kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni Inter-ASSO president.

Eelnevat lugedes võib tekkida küsimus, miks niisugune projekt 2007. aastal loodi? Kommunistliku reziimi ajal aastatel 1948—1989 mõisteti Tšehhoslovakkias poliitilistel põhjustel süüdi ja tapeti 248 süütut inimest, töölaagritesse saadeti 1948-1953 kakskümmend tuhat inimest, vanglates suri 4 500 inimest, piiri ületamisel Saksamaale või Austriasse hukkus vähemalt 282 inimest ja süütute inimeste kannatuste loetelu võib veelgi jätkata. Kannatusi ei teinud läbi ainult poliitiliste protsesside ohvrid, vaid ka nende perekondi kiusati taga, ahistati ja diskrimineeriti. Neilt varastati perekonna vara, lahutati lapsed emadest ja isadest, katkestati traditsioonilised sotsiaalsed sidemed ja rikuti inimõigusi. Ja mis on tulemiks? Toime pandud kuritegude eest karistati vangistusega ainult 29 isikut!!! See sai ka põhjuseks, miks valiti festivali motoks Piibli ettekuulutus, milles iga inimene vastutab oma tegude eest (Taaniel 5, 25-28: Menee, menee, tekeel, ufarsiin!).

Iivi Zajedova Ph.D.
Prahas, 2.3.2015

Loe edasi