Sari on režissöör Mihkel Ulki sõnul justkui mõtteline jätk filmile. Seriaal on filmist heas mõttes aeglasem, sündmusi on rohkem, suhteliinid hargnevad enam ja karakterite taustad avanevad põhjalikumalt.
“Nullpunkti” seriaalifännidel on võimalik ajast ees olla ja pärast iga osa telelinastust järgmist osa netis nädala võrra varem näha. Kui sarja osa lõputiitrid teles jooksma hakkavad, ilmub Eesti Televisiooni Facebooki lehele link, kust näeb sarja järgmist osa (facebook.com/EestiTelevisioon). Interneti vahendusel saab sarja ERRi kodulehelt ka välismaal vaadata.
Millest Nullpunkt räägib
Allfilmi ja Eesti Rahvusringhäälingu toodetud “Nullpunkt” on Margus Karu menuromaanile tuginev draama tänapäeva noorte probleemidest – koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.
Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes (Märt Pius) saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Ta hakkab otsima tunnustust oma vanadelt Lasnamäe sõpradelt, kes pühendavad oma aega pigem narkootikumide, ringi hängimise ja pidutsemise peale, kui koolikohustuse täitmisele. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Pingete kuhjumise tagajärjel avastab noormees end ühel hetkel nullpunktis, kus tal tuleb oma elule teha totaalne reset ning hakata end kildhaaval taas üles ehitama.
Filmi ja sarja režissöör on Mihkel Ulk, stsenarist Margit Keerdo-Dawson, operaator Mihkel Soe, helilooja Janek Murd. Osades: Märt Pius (Johannes), Epp Eespäev (Johannese ema), Saara Kadak (Bianka), jt.
Saara Kadak ekraanil juba gümnaasiumiajast
„Nullpunkti” üks peaosalisi on 24-aastane noor näitleja Saara Kadak (Bianka rollis). Saarale ei ole see esimene filmikogemus, ekraanil on ta olnud juba gümnaasiumiajast: filmis „Klass” ja teleseriaalis „Klass — elu pärast”.
„See on naljakas, näib, et koolinoorte mured ja rõõmud tahavad minuga kaasas käia,” ütleb Saara, vihjates ilmselt ka sellele, et teatrikooli ajal tegi ta kaasa Rakvere Teatri lavastuses „Nullpunkt”. „Ilmselt olengi kõige rohkem kaameraminuteid veetnud koolipinki nühkides,” naerab Saara.
Saara sõnul meeldis talle väga „Nullpunktis” kaasa teha: „Kõik toimus korrektselt, planeeritult ja professionaalselt. See meie klassi kamp seal oli väga tore ja muidugi Märt Pius, kellega oli äärmiselt armas, meeldiv ja turvaline koostööd teha. Ja filmi-Bianka on minu endaga suhteliselt sarnane.”
Hetkel on Saaral käsil mitu seriaaliosa. „Üks on „Viimane võmm”, mis praegu ka ekraanil jookseb. Teine on Ilmar Raagi noorte sõjaväesari „Vabad mehed”, kolmas Arun Tamme ja Andres Kõpperi draamasari „Restart”. Kui Nullpunkt kaasa arvata, siis sel aastal näeb mind neljas seriaalis. Mille üle mul hea meel on – igas seriaalis on mu roll üsna erinev. „Nullpunktis” olen the girl next door – armas ja ilus tüdruk, kellele meeldib laulda. „Viimases võmmis” olen Kotka tütar Arabella, tujudega ja pisut karmisõnaline. Ilmar Raagi sarjas mängin Lasnamäe narkodiilerit, paksu meigiga bitch'i. Ja „Restardis” olen alguses totaalne liivahiir, kinninööbitud kampsuniga, ja töötan antikvariaadis, kellest sarja edenedes kasvab ilus ja enesekindel noor naine,” kirjeldab Saara oma rolle.
Muidu on Saara rohkem teatrinäitleja – peale Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamist 2013. a läks ta tööle Rakvere Teatrisse. Rakveres on Saaral käsil Andres Noormetsa lavastatud „Kolm õde”, kus ta mängib Irinat.
Elu teatriga – see sai Saarale selgeks juba põhikoolis
Et nii paljudes erinevates seriaalides, filmides ja teatris mängida, peab näitlemispisik kõvasti sees olema. Ongi. „Põhikoolis sai kõiksugu tantsunumbrite, laulmiste, luuletuste ja näidendikestega esinetud. Mulle väga meeldis ning tundus, et see tuleb mul hästi välja. Mäletan, kui mõtlesin välja ja nö. „lavastasin” väikese jupi „Kevadest”, ise mängisin Teelet. Kõik see ettevalmistus ja proovid ja esinemine tundus nii põnev. Hiljem sain ühelt enda jaoks väga oluliselt õpetajalt kiita ja ilmselt sealt tekkis mõte minna seda rada mööda edasi,” meenutab Saara. Peale põhikooli läks tüdruk õppima Tallinna 32. keskkooli teatriklassi. Saara teatriõpetaja ja juhendaja oli Gerda Kordemets, õpetasid ka Anti Kobin ja Laine Mägi.
Saara on kindel, et teatripisikust tõelise nakkuse saamisele aitasid kaasa vanemad ja kool, sai palju teatris, kontsertidel ja muusikale vaatamas käidud.
„Käisin mõne aasta hääleseades/laulutundides Helen Tartes-Babkina juures, kes nähes minu muusikalide vaimustust, tutvustas mulle aeg-ajalt välismaa teatri ja muusikakoolide voldikuid,” räägib Saara. Keskkooli-aegu tehti talle pakkumine laulda plaadi „Taevamenüü” jaoks. Peale selle plaadi pole Saaral neid rohkem ilmunud, sest kui ta gümnaasiumi lõpetades sai sisse Viljandi Kultuuriakadeemiasse, läksid mõtted rohkem teatrile. „Aga laulda meeldib siiani väga, kui vähegi võimalus tekib. Kuigi publiku ees laulmist pelgan ma tegelikult hirmsasti…” tunnistab Saara.
