Kuigi välispoliitika ekspertide hinnangul pole Venemaa uuendatud sõjalises doktriinis midagi vapustavat ja see kujutab endast vaid “hambutut” jätku 2010. a käivitatud analoogilisele dokumendile, peegelduvad selles siiski üha selgemalt Putini geopoliitilised, külma sõja vaimust kantud ambitsioonid. Nii ei varjatagi näiteks Arktika hõivamise plaani.
Dokumendis nenditakse mh ka, et praeguse rahvusvahelise julgeoleku süsteemi arhitektuur ei pakkuvat võrdset turvalisust mitte kõikidele riikidele.
Uue doktriini avaldamine on tingitud muidugi Ukraina sündmustest. Sellega püütakse õigustada nii Krimmi annekteerimist kui Ida- ja Kagu-Ukrainas toimuva sõja jätkamist.
President Putin on viimastel kuudel palju rääkinud lääne ohust Venemaale, millega on kaasnenud lakkamatu propagandasõda. Sellega püütakse juhtida venelaste tähelepanu kõrvale kodustest probleemidest, mis on tingitud riigi iga päevaga halvenevast majanduslikust olukorrast. Rubla väärtus ja õlihind maailma turul langevad kiiremini kui temperatuur Siberis. Jah, lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonid näikse toimivat, kuid need mõjutavad peamiselt lihtrahva elu, kellele võib vaid kaasa tunda. Halb uudis on neile seegi, et äsja langetas reitinguagentuur Fitch Venemaa krediidireitingut madalaimale − BBB- tasemele.
Torontos ilmuvad venekeelsed ajalehed pole tavaliselt kuigi kriitilised Kremli poliitika suhtes. Nüüd on aga traditsioonilisest neutraalsusest loobutud ja lahatakse julgelt Venemaa probleeme. Ajaleht Gazeta Pluss, GP (09.01.) käsitleb uut emigratsioonilainet, mis on oluliselt kahandanud keskklassi arvukust Venemaal. Ajakirjanik Julia Višnevetskaja sõnul on see põhjustatud Putini ebaõnnestunud poliitikast. Sama teema on kõne all ka ajalehe Kanadski Kurjer viimases numbris. GP edastab ka teravatoonilise artikli Putini režiimi korruptsioonist.
Meid huvitab muidugi, kuidas Venemaa uus militaarne kontseptsioon võiks mõjutada Eestit. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles hiljuti, et allianss seisab praegu külma sõja järgse suurima kollektiivse kaitse väljakutse ees – tagada liikmesriikide julgeolek ja stabiilsus.
Eesti ühiskonnategelane Sergei Metlev küsib, kas
Eesti on piisavalt kaitstud vaenuliku mõjutustegevuse eest. Ta leiab, et Venemaa eesmärk on kõigutada eestlaste usku Eesti riiki ja demokraatiasse ning lisab: “Kaotus selles infosõjas oleks sama mis 1939. a N. Liidu survele järeleandmine ja Eestisse punaarmee baaside lubamine.” (EVE, 06.01.) Metlevi hinnangul on Eesti siiani kriisidest väärikalt väljunud peamiselt tänu inimeste tahtele riigi eest seista. Loodame, et selleks ollakse valmis ka tulevikus.
