Ka sotsialism taotleb riigi majanduse kontrolli valitsuse poolt, sellele vaatamata, et praktilised kogemused ja tegelikkus tunnistavad, et turumajandusest ei ole tõhusamat meetodit majanduse tugevaks arenguks.
Turumajandus ei ole perfektne. Seal on palju, mida arvustada. Turumajanduses valitsevad džunglireeglid. Tugevad jäävad ellu, nõrgad kaovad. Üksikisiku tasandil on see traagiline, sest töökoha kaotus firma pankrottimineku tõttu on raske üle elada, kuid üldise majanduse seisukohalt on see väga hea, sest ebaefektiivsed ettevõtted kaovad ja püsima jäävad tugevad ja kõrge tööviljakusega ettevõtted. On paratamatu, et eraettevõtluses leidub ebaausaid inimesi.
Ülaltoodule vaatamata suhtuvad vasakpoolse maailmavaatega inimesed negatiivselt turumajandusesse. Neid toetab vasakpoolne meedia, mis on demokraatlikes riikides enamuses.
See, et elukutselised sportlased teenivad astronoomilisi palkasid, ei ole arvustuse väärilised. Näiteks üks pesapallimängija, kes palli kaikaga lööjatele viskab, sõlmis hiljuti lepingu, mis talle seitsmeks aastaks tagab 25 miljonit dollarit aastas. Tema vastutab ainult iseenese eest. Kui eraettevõtluses ühele ettevõtte presidendile makstakse samapalju, siis satub see tehing kriitika alla, sest vahekord presidendi palga ja töölise palga vahel on kasvanud lubamatult suureks. President aga vastutab eraettevõtte püsimise ja arengu eest, millest omakorda oleneb tuhandete teenistujate töökohtade püsimine.
Eraettevõtteid on ka arvustatud pistise võtmise tõttu. Need on ebaseaduslikud tehingud, mis on karistatavad rahaliste trahvide ja vanglakaristusega. Pistise puhul on tegemist kahe poolega. Üheks on pistise andja, eraettevõtluse esindaja ja teiseks pistise vastuvõtja, valitsuse ametnik. Meedias satub enamikus kriitika alla pistise andja ja mitte vastuvõtja.
Pistise asemel on aga välja arenenud teine moodus, mis ei satu seadusega vastuollu. Suurfirmad, kel on palju raha, kasutavad seda oma esindajate saatmiseks valitsuse ametnike või isegi ministrite juurde selleks, et seadusi muuta nii, et see tuleb kasuks firmale, vähendades või isegi ära kaotades firma kohustuse maksta tulumakse. Firma võidab sellega, kuid teised maksumaksjad peavad puudujäägi katma. Näitena võib siin tuua Ameerika suurfirma General Electric, kes ühel üsna viimasel majandusaastal näitas miljardites kasumit, kuid ei maksnud pennigi tulumaksu!
Ei ole põhjust ette näha, et vaatamata turumajanduse jõule luua kõige kiiremini majanduslikke väärtusi ja sellega tõsta elanikkonna majanduslikku heaolu, vasakpoolse maailmavaatega valijad, poliitikud ja meedia oma kriitilist meelt turumajanduse suhtes muudaksid.
Tarvo Toomes
