Veerand sajandit hiljem
nov. 14, 2014 Estonian Life No. 46 2014
Ajavahemikul 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas betoonist müür Lääne-Berliini Ida-Saksamaast. Eelmisel pühapäeval möödus 25 aastat selle langemisest.
Aastatel 1945-1961 põgenes Ida-Saksamaalt läände üle 3 miljoni sakslase − peamiselt noored, ettevõtlikud ja haritud inimesed. Lisaks töötas 50.000 idasakslast tol ajal lääne tsoonis, kus palgad olid kõrgemad. Et Lääne-Saksa marga väärtus ületas 4-6-kordselt ida marga oma, oli Lääne-Berliinis teenitud raha suureks tuluallikaks. See kõik avaldas negatiivset mõju Ida-Saksamaa majandusele ning tekitas rahulolematust mitte ainult Ida-Saksamaa kommunistlikus võimuklikis, vaid ka Moskvas. Lisaks veel ideoloogiline aspekt − Lääne-Berliin asus enklaavina keset kommunistlikku riiki. BBC uudistesaates (09.11) võrreldi seda olukorraga, kus näiteks pool Lõuna-Korea pealinna Seouli oleks transporditud vaenulikku Põhja-Koreasse.
Ida-Saksamaa hakkas järk-järgult tugevdama valvet piiri üle ja takistama rahva reisimist. Kuid sellest polnud küllalt. 1961. a asuti ellu viima tollase N. Liidu juhi Nikita Hruštšovi ideed – rajada Berliini, Euroopa südamesse, betoonist müür, millest kujunes peatselt surmakülvav monstrum ja mis oli Külma sõja üheks tähtsamaks sümboliks. Ehkki Berliini müüri ehitamine käivitas terve müriaadi rahvusvahelisi läbirääkimisi Berliini tulevase staatuse osas, edenes selle ehitamine iga päevaga ja täitiski sellele pandud ootusi. Aastatel 1962–1989 suutis üle Berliini müüri põgeneda vaid 5000 inimest. Väga paljud, hinnanguliselt pooled, hukkusid selle ületamise katsel.
Kui 1989. a hakkasid puhuma vabamad tuuled, ei jäänud DDRi võimudel muud üle, kui avada piir. Enamus meist mäletab veel 25 aasta taguseid teleülekandeid Berliinist, kus valitses eufooriline õhkkond ja inimesed hakkasid vihatud müüri lõhkuma kõigi kättesaadavate vahenditega. Müüri langemisele järgnes Saksamaa taasühinemine, lõppes Külm sõda ja tõusis raudne eesriie.
Sakslaste kompromissitu müüri lõhkumise aktsioon oli inspiratsiooniks teistele Ida-Euroopa riikidele. Saabus ärkamise ja vabaduse; oma identiteedi, keele, rahvuslike sümbolite ja euroopalike väärtuste taasavastamise aeg.
Ehkki endiste idasakslaste unistused pole 100%-liselt täitunud, kinnitas ¾ nendest äsjases arvamusküsitluses, et Berliini müüri langemine muutis ja parandas nende elu.
Kahjuks pole aga ka uue Külma sõja oht möödas. Malelegend ja vene teisitimõtleja Garry Kasparov meenutab internetiportaalis Euobserver (11.11) Berliini müüri langemise aega ning hoiatab, et nüüd, 25 aastat hiljem, on võimalik, et Euroopa astub taas ajaloo uude süngesse peatükki tänu Venemaa agressiivsetele ja imperialistlikele ambitsioonidele Ukrainas.
Aga isegi siis, kui Venemaa ja Lääne vaheline vastuolu hõõgub tulena tuha all edasi, pole Berliini müüri ajalooline varisemine minetanud oma ajaloolist tähtsust. 1990-ndate aastate algus läheb Euroopa ajalukku tormi ja tungi; lootuste ja vabaduse sünni ajastuna – seda hoolimata majanduslikest, etnilistest ja muudest probleemidest.
Aastatel 1945-1961 põgenes Ida-Saksamaalt läände üle 3 miljoni sakslase − peamiselt noored, ettevõtlikud ja haritud inimesed. Lisaks töötas 50.000 idasakslast tol ajal lääne tsoonis, kus palgad olid kõrgemad. Et Lääne-Saksa marga väärtus ületas 4-6-kordselt ida marga oma, oli Lääne-Berliinis teenitud raha suureks tuluallikaks. See kõik avaldas negatiivset mõju Ida-Saksamaa majandusele ning tekitas rahulolematust mitte ainult Ida-Saksamaa kommunistlikus võimuklikis, vaid ka Moskvas. Lisaks veel ideoloogiline aspekt − Lääne-Berliin asus enklaavina keset kommunistlikku riiki. BBC uudistesaates (09.11) võrreldi seda olukorraga, kus näiteks pool Lõuna-Korea pealinna Seouli oleks transporditud vaenulikku Põhja-Koreasse.
Ida-Saksamaa hakkas järk-järgult tugevdama valvet piiri üle ja takistama rahva reisimist. Kuid sellest polnud küllalt. 1961. a asuti ellu viima tollase N. Liidu juhi Nikita Hruštšovi ideed – rajada Berliini, Euroopa südamesse, betoonist müür, millest kujunes peatselt surmakülvav monstrum ja mis oli Külma sõja üheks tähtsamaks sümboliks. Ehkki Berliini müüri ehitamine käivitas terve müriaadi rahvusvahelisi läbirääkimisi Berliini tulevase staatuse osas, edenes selle ehitamine iga päevaga ja täitiski sellele pandud ootusi. Aastatel 1962–1989 suutis üle Berliini müüri põgeneda vaid 5000 inimest. Väga paljud, hinnanguliselt pooled, hukkusid selle ületamise katsel.
Kui 1989. a hakkasid puhuma vabamad tuuled, ei jäänud DDRi võimudel muud üle, kui avada piir. Enamus meist mäletab veel 25 aasta taguseid teleülekandeid Berliinist, kus valitses eufooriline õhkkond ja inimesed hakkasid vihatud müüri lõhkuma kõigi kättesaadavate vahenditega. Müüri langemisele järgnes Saksamaa taasühinemine, lõppes Külm sõda ja tõusis raudne eesriie.
Sakslaste kompromissitu müüri lõhkumise aktsioon oli inspiratsiooniks teistele Ida-Euroopa riikidele. Saabus ärkamise ja vabaduse; oma identiteedi, keele, rahvuslike sümbolite ja euroopalike väärtuste taasavastamise aeg.
Ehkki endiste idasakslaste unistused pole 100%-liselt täitunud, kinnitas ¾ nendest äsjases arvamusküsitluses, et Berliini müüri langemine muutis ja parandas nende elu.
Kahjuks pole aga ka uue Külma sõja oht möödas. Malelegend ja vene teisitimõtleja Garry Kasparov meenutab internetiportaalis Euobserver (11.11) Berliini müüri langemise aega ning hoiatab, et nüüd, 25 aastat hiljem, on võimalik, et Euroopa astub taas ajaloo uude süngesse peatükki tänu Venemaa agressiivsetele ja imperialistlikele ambitsioonidele Ukrainas.
Aga isegi siis, kui Venemaa ja Lääne vaheline vastuolu hõõgub tulena tuha all edasi, pole Berliini müüri ajalooline varisemine minetanud oma ajaloolist tähtsust. 1990-ndate aastate algus läheb Euroopa ajalukku tormi ja tungi; lootuste ja vabaduse sünni ajastuna – seda hoolimata majanduslikest, etnilistest ja muudest probleemidest.
Elle Puusaag
