See vahejuhtum võiks ju olla põnevusfilmi stsenaariumiks, kuid tegemist on kahjuks reaalsusega, mis meenutab nii väga 1938. a talvel toimunut, kui venelased võtsid Peipsi järvel kinni ja hukkasid kolm Eesti piirivalvurit.
Leedu riikliku julgeolekuameti eksjuht Mečys Laurinkus arvab, et pärast NATO tippkohtumist ei olnud Eesti kaitsepolitseiniku ohvitseri röövimine juhus. Tema hinnangul on Balti riikidele kuulutatud teistsugune sõda kui Ukrainale − nimelt spioonisõda.
On mõtlemapanev, et vaid 48 tundi pärast seda, kui USA president Barack Obama oli Tallinnas kinnitanud igakülgset valmisolekut kaitsta Eestit, röövisid Venemaa jõustruktuurid Eesti kaitsepolitseiniku, kes on ühtlasi ju ka NATO ja Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik. Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Venemaale veel liitlaste kaudu poliitilist survet avaldatud, ehkki välisminister Urmas Paeti sõnul on kõik liitlased ja partnerid juhtunust teadlikud. Kas inimrööv Eesti pinnalt ei vääri siis rahvusvahelist tähelepanu? Milliseid samme on need võimsad organisatsioonid Kohveri vabastamiseks astunud? Kahjuks valitseb vaikus. Ainsa sellekohase reageeringuna hakkas silma kolmapäevane uudis, et USA kutsub Venemaad üles korraldama viivitamatult Eston Kohveri ohutu ja kohene tagasijõudmine Eestisse. Briti kolumnist Edward Lucas soovitab Venemaa saadikud kõigis NATO ja ELi riikides välja kutsuda ja neile öelda, et kui Eston Kohverit kohe ei vabastata, tuleb neil riigist lahkuda (PM, 09.09.)
Ehkki siin on ilmselgelt tegemist poliitiliselt motiveeritud aktsiooniga, ei taha Eesti peaminister Taavi Rõivas ega siseminister Hanno Pevkur seda oma teleesinemistes (Välisilm, Aktuaalne Kaamera jt) millegipärast tunnistada. Eesti valis Kohveri kaitsjateks Putini-vastastena tuntud advokaadid Mark Feigini ja Nikolai Polozovi. Feigin ütles usutluses Eesti Päevalehele, et sellel juhtumil on poliitiline kontekst ja et olukorra tõsidusele on kaasa aidanud EL-i, NATO ja Venemaa suhete teravnemine.
Vaadates telekaadreid Eesti võsastunud idapiirist tekib küsimus, kas selline märgistamata piir saabki olla turvaline. ETV saates „Pealtnägija” (09.09.) arutleti Eesti piiri kaitsetuse ja auklikkuse üle. Piirivalve olukord on tunduvalt halvenenud alates 2007. aastast, mil muudeti piirivalve seadust, eriti aga 2009. aastast, kui säästupoliitika huvides liideti piirivalveamet politseistruktuuridega, mis tõi kaasa parimate piirivalveohvitseride lahkumise. Selle reformi mõrud tagajärjed on nüüd käes. Teisisõnu – Eesti piirikaitse on nõrk.
Et Eesti idapiir on ühtlasi osa EL-i idapiirist, peaks viimane kõigi vahenditega toetama selle tugevdamist, vältimaks inimröövide kordumist Eesti territooriumilt.
Elle Puusaag
