Kanali rajamise projekti toetasid ja propageerisid mitmed teisedki väljapaistvad isikud (B. Franklin, J. W. Goethe jt).
Panama ühendab Kesk-Ameerika kõige lõunapoolsema, pika ja kitsa riigina Kesk- ja Lõuna-Ameerikat ning Panama kanal ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga. Panama kanali kaudu jõuavad laevad kiiresti Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani või ka vastassuunas. Tänu kanalile väldivad laevad, mis mahuvad läbi kanali lüüside, 13.000-kilomeetrist ringi läbi Magalhãesi väina ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu. Kanali kaudu minnes on teekonna pikkus aga kõigest 82 km ja see läbitakse keskmiselt 15–30 tunniga.
Raske töö, rängad tingimused
Kanalit hakkasid rajama 1881. aastal prantslased Suessi kanali ehitaja Ferdinand de Lessepsi juhtimisel. Et kanali rajamine džunglites ja mägedes pole võrreldav selle kaevamisega tasasel maa-alal, seisis de Lesseps nüüd märksa keerulisema ülesande ees. Esialgne plaan oli rajada see merepinna tasemel, ent raske reljeefiga maastikul vihmaderohkes troopikas osutus töö plaanitust raskemaks. Õnnetustes ja haiguste tõttu kaotas elu 22.000 töölist. Ettevõtmine pankrotistus ja töö katkestati 1893. a.
Telekanal TVO näitas hiljuti Panama kanali ehitusest tehtud dokumentaalsete sugemetega filmi. Milliste ränkade looduslike tingimustega seal silmitsi seisti ja kui primitiivsete vahenditega seda tööd tehti! Lisaks kimbutasid ettevõtjaid majanduslikud ja juriidilised probleemid. Töö oli eriti keeruline ja aeganõudev ka seetõttu, et ligi pool kanali rajamiseks vajalikust maapinnast oli puhas kivim, mida tuli lõhata dünamiidiga.
Samal ajal õilmitses ja arenes hoogsalt Ühendriikide majandus. President Franklin Delano Roosevelt taipas, et Suessi kanal võib olla mitte ainult suure majandusliku tulu allikaks, vaid kasulik ka poliitiliselt – eriti seetõttu, et USA-l olid tol ajal laevastikud nii Vaiksel kui Atlandi ookeanil. Tema eesmärgiks oli saavutada USA laevastiku ülemvõim mõlemal ookeanil. Nii võtsidki kanali ehituse üle ameeriklased, misjärel asjad hakkasid tasapisi muutuma. Rakendati meetmeid nakkushaigustega võitlemiseks; kaevamistöödel kasutati moodsamaid seadmeid; kogu töö oli paremini organiseeritud jne. President Roosevelt andis muide korralduse prantslastest mahajäänud seadmetest välja võtta vask ja pronks ning valmistada sellest igale kanalil vähemalt kaks aastat töötanud ehitajale medal.
Ehitatava kanali maa-ala kuulus Kolumbiale. Ühendriigid toetasid Panama eraldumist Kolumbiast, mis saigi teoks 1903. aastal. Panama andis aga omakorda kanali tsooni kasutamiseks USA-le. 1904. a ostsid ameeriklased prantslaste rajatised ja varustuse ning jätkasid ehitust. Tohutute pingutuste ja 75.000 inimese töö tulemusena oli eemaldatud 200 miljonit kuupmeetrit pinnast ja kivimeid. 375 miljonit USA dollarit maksma läinud kanal avati laevaliiklusele 15. augustil 1914 ning esimesena läbis selle USA laev Ancon. Oli poliitiliselt väga ärev aeg, sest vaid 10 päeva varem oli puhkenud I maailmasõda.
Mitte ainult tehniline maailmaime
Panama kanal on kompleks, millesse kuuluvad ka juurdesõidukanalid, tehisjärved ja kolm kaherealist lüüsikompleksi. Lüüsikambrite ehituseks kulus üle 1,5 miljoni kuupmeetri betooni. Panama kanal oli valmides oma aja suurim insenerirajatis.
Kuid just lüüside tõttu on Panama kanal kujunenud ka turistidele atraktiivseks vaatamisväärsuseks. Lisaks kaubalaevadele läbivad seda ka paljud kruiisilaevad oma arvuka reisijaskonnaga. Pr Ly Krabi kirjutas kunagi ajalehes Vaba Eestlane värvikalt ja haaravalt enda ja oma abikaasa Felixi reisist Suessi kanali läbimisel. Talle omase huumori ja ilmekusega kirjeldas ta seda 24-tunnist reisi, mis äratas paljudes lugejates huvi samuti sellise reisi ettevõtmiseks.
Kuni 1999. aastani ameeriklastele kuulunud kanal oli USA-le suur tuluallikas ja nüüd siis väikesele Panama riigile. Kanal toob riigile sisse 5 miljonit dollarit päevas ja sellega on seotud 80% riigi majandustegevusest.
Kanali läbimise tasu on keskmiselt 54.000 USD. Praeguseks on Panama kanal saavutanud oma maksimaalse läbilaske võime – 14.000 laeva aastas, mis ületab algselt planeeritu ligi 3 korda. Paljud laevad on sunnitud pikka aega ootama kanali läbimise järjekorras. Nii otsustas Panama valitsus võtta ette kanali hiiglasliku renoveerimisprogrammi üldmaksumusega $5,25 miljardit, mis võimaldaks suurendada selle läbilaskevõimet kaks korda.
Anna-Maria Penu kirjutas Eesti Päevalehes (14.02.14), et ehitusinseneride jaoks on Panama kanal midagi pühakuju taolist. „Selle tehniline keerukus ja objekti võimsust rõhutavad meeletud arvud tema ulatuse, sügavuse, ehitusele kulutatud aastate, rahasummade, inimelude ja maailmamajanduses tähtsa positsiooni kohta põhjustavad inseneri hinges vaimustusvärinaid. Tegemist on uue aja imega, inseneride võiduga looduse üle ja see võit kuulub mõnes mõttes tervele maailmale,” kirjutab Penu. Ta lisab, et väikeriigina pole kerge olla nii tähtsa objekti haldaja, millega on seotud suurriikide ja ning ettevõtete ärihuvid.
Panama kanalist on saanud rahvuslik uhkus ja kõik sellega seonduv kütab ikka veel kirgi.
Elle Puusaag
