Ehkki Vabadussõda polnud veel lõppenud, olid eestlased võiduga Võnnu lahingus ületanud psüühilise barjääri vaenlase ees. Pärast võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri vastu andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud”. Seda kindral Põdderi korraldust järgitakse ka tänapäeval Eesti Vabariigis.
Kuigi kõik Võnnu lahingus osalenud on ammu siit ilmast lahkunud, peitub selles võidukas lahingus meie jaoks midagi väga olulist. 1918. a välja kuulutatud Eesti Vabariik oli tegelikult aastakümneid väldanud vabadusvõitluse loogiline tulemus, mille lõplikuks krooniks oli just Võnnu lahing. Tähtis ja särav ajalooline verstapost − sündmus, mida rahvas endaga kannab ja mis määras Eesti riigi tuleviku. Siin pole tegemist mineviku rahvuslik-romantilise heroiseerimisega, vaid tegelikult aset leidnud ja fikseeritud ajaloolise sündmusega.
1936. a nentis president Konstantin Päts oma Võidupüha läkituses: „23. juunil, Võidupühal, pühitseme Eesti rahva liitumist rahvuseks, ühise tahte tagasitulekut, Eesti rahva moraalset uuestikujunemist, mis sai alguse Vabadussõjas.”
Eesti rahvavägi saavutas Võnnu all võidu, mis võimaldas riiki üles ehitama hakata. Paraku kestis see vaid lühikest aega – pisut üle 20 aasta. Siis käivitus suurriikide sobing, millele järgnes sõda ja Eesti iseseisvuse kaotus pooleks sajandiks.
On aga veel üks juubel − 75 aastat tagasi, 23. juunil 1939 süüdati esmakordselt võidutuli Pärnus, kust see saadeti üle Eesti laiali jaanitulede läitmiseks. Nii haakub Võidupüha tseremoniaalselt eestlastele nii armsa jaanipäevaga. Ka see ilus traditsioon on taas Eestis ellu äratatud. Tänavugi viiakse Valgast, kus toimub kaitseväe paraad, Eesti linnadesse ja valdadesse tõrvikud, millest süüdatakse kohalikud jaanituled.
Paljud meie lugejad on peatselt minemas Eestisse, kus ööd on nii valged, et Hämarik saab ulatada Koidule käe; kus otsitakse sõnajala õit; kus ööbikud laulavad imeilusasti ja rahvas koguneb varsti selle suve suursündmusele – laulupeole, teiste seas ka meie tublid lauljad.
Head reisi teile ja meeldivat kodumaal viibimist!
Soovime kõigile lugejatele ilusat Võidupüha ja jaanipäeva.
Elle Puusaag
