Juba Araabia Kalifaadi algaastail lõhenes riigi islami kogukond sunniitideks ja šiiitideks, kellel oli suuri lahkhelisid. Peeti arvukaid sõdasid. Ja nii on see jäänud siiani. Mõlemad usulahud peavad praegugi halastamatuid võitlusi just Iraagi territooriumil. Maailm jälgib hämmeldunult, kuidas Põhja-Süüriast Iraaki valgunud sunniitliku terrorirühmituse ISIS kätte langevad üksteise järel Iraagi linnad. Valitsusväed pole suutnud neile siiani tõsist vastupanu avaldada, kuigi nende varustamisele ja väljaõppele on Ühendriigid kulutanud miljardeid dollareid. ISIS'e hirmutegudega kursis olevad Iraagi sõjaväelased on põgenenud oma baasidest ja positsioonidelt, jättes mässulistele saagiks raha, sõidukid ja relvad. Selle artikli kirjutamise ajal olid ISIS'e mehed juba üsna Bagdadi lähistel. Sel taustal on üllatav, et Iraagi kurdid on suutnud ISIS'e rünnakuid tõrjuda.
ISIS'est
ISIS kujutab kõige brutaalsemat islamiäärmuslikku rühmitust, kelle käsutuses on miljardeid dollareid, mis mõistagi aitab kaasa nende võimuambitsioonide elluviimisele ehk uue Araabia Kalifaadi loomisele. Terrorirühmitus al-Qaida teatas veebruaris, et tal pole mingit pistmist ISIS'ega. Ometi jagavad mõlemad enam-vähem sama ideoloogilist platvormi ja eesmärke.
Mitmed USA kõrgemad sõjaväelased on viimastel aastatel vihjanud ISIS'e ohule, jäädes paraku hüüdjaks hääleks kõrbeks. Isegi uudistejanune meedia pole nende hoiatustele reageerinud. Nüüd on paljud üllatunud ISIS'e ohjeldamatust pealetungist.
ISIS'e juht, prints (emiir) Abu-Bakr al-Baghdadi (43), kelle tegelik nimi on Awwad Ibrahim Ali al-Badri al-Samarrai, sattus ameeriklaste kätte vangi ja veetis neli aastat Bucca laagris Iraagis, kus ta radikaalsed vaated veelgi süvenesid. Vabanemisel ütles ta: „Näeme New Yorgis!”
Abu-Bakr al-Baghdadi peetakse Osama bin Ladeni mantlipärijaks, kelle unistuseks on koguda sunniitidest moslemeid üle maailma, et rajada kunagise Araabia Kalifaadi eeskujul uus, vähemalt Süüriast ja Iraagist koosnev liitriik. Süürias on tema initsiatiivil hõivatud piirkondades juba avatud võimuasutused, koolid, kohtud jne. Kõigil hoonetel lehvivad mustad džihhaadi (püha sõja) lipud ja pannakse toime sadistlikke inimsusevastaseid kuritegusid.
ISIS'e liikmeskond on 7000-12.000 piires. Nende hulgas on al-Qaida ja Saddam Husseini kunagise võimupartei Ba'athi liikmeid, välisriikidest saabunud islamiäärmuslasi jt. Toetajatest neil puudu pole. Islami heategevuslikud organisatsioonid ja rikkad sunniidid lausa kuldavad ISIS't raha ja relvadega üle. Summasid laekub ka Ida-Süüriast tarnitavast õlimüügist. Lisaks tegeldakse hindamatu väärtusega antiigiesemete ja arheoloogiliste harulduste smugeldamisega. Iraagi valitsuse andmetel küünib ISIS'e varandus ca 875 miljardi USA dollarini.
ISIS kasutab meelsasti kõiki infotehnoloogilisi vahendeid info levitamiseks ning globaalsete kontaktide loomiseks ja suhtlemiseks. Rühmituse strateegiaks ja mantraks on „kesta ja eskaleeruda”, mida ka hoolega järgitakse.
Iraagi küündimatus
Omaette küsimus on, kui paljud Iraagi sunniidid toetavad al-Baghdadi. Kahjuks pole Iraagi peaminister Nouri al-Maliki suutnud nendega leida ühist keelt ega teha koostööd, milles nähaksegi ISIS'e eduka rünnaku üht peamist põhjust. Ta on ilmutanud tõrksust ja paindumatust. Kuigi al-Maliki kinnitab, et ISIS'e mässulised lüüakse tagasi ja Bagdadis tuleb islamiäärmuslastest terroristide lõpu algus, ei mõju see eriti veenvalt. Siiski oli Iraagi armeel teisipäevaks õnnestunud tagasi võtta kolm äärmuslaste kätte langenud linna ja mässuliste edasitung peatada. Üheks võimaluseks näib al-Malikil olevat koostöö naaberriigi Iraaniga, kus võimul on šiiidid. Seda enam, et Iraan on juba pakkunud oma abi ISIS'e väljalöömiseks Iraagist. Sama seisukohta jagas CNN-le teisipäeval antud intervjuus ka USA eksvälisminister Hillary Clinton.
Kuigi telepildi järgi otsustades on ISIS'e mässulised võrreldavad kuritegelike bandedega, on uudistekanalil CNN andmeid, et ISIS on viimastel aastatel vanglatesse sissemurdmistega suutnud vabastada mitmeid oma kogenud juhte ja rajada nende abil professionaalseid kontrollstruktuure.
Silmitsi barbaritega
Bagdad valmistub nüüd kaitseks barbaarse ISIS'e vastu. Inimesed varustavad end toidu ja veega. USA tohutusuur saatkond, mis kujutab endast lausa linnriiki, on rakendanud muljetavaldavaid kaitsemeetmeid. President Barack Obama saatis Bagdadi 275 sõjaväelast; kaalutakse õhurünnakute korraldamist ISIS'e vastu.
Šiiia vabatahtlikud võitlejad panevad end värbamispunktides kirja ja on innukalt valmis võitlema ISIS'ega. On rajatud kaitsetõkked mosheede ja ajalooliste hoonete juurde. Lähiaeg näitab, kas need vahendid on küllaldased.
USA valitsust on süüdistatud suutmatuses adekvaatselt reageerida käesolevale kriisile. Aga ega pole ju ka õieti reageeritud Ukrainas toimuvale, kus viimasel ajal on olnud mitmeid murelikke sündmusi (Ukraina lennuki allatulistamine 49 inimesega, gaasi kinnikeeramine Venemaa poolt jm).
Wall Street Journal'i (17.06) kolumnist Bret Stephens leiab, et president Obama meetodiks on kriiside ignoreerimine seni, kuni võimalik. Ometi akumuleeruvad rahvusvahelised konfliktid viimasel ajal meeletu tempoga, mistõttu oleks oluline neile kohe reageerida. Selle asemel räägitakse taas üha enam president Bushi „mürgisest Iraagi pärandist”. Kui kaua veel? See on ju ajalugu.
Elle Puusaag
