Evelyn Koop on võimlemisklubi Kalev Estienne peatreener ja tema noorem iluvõimlejate rühm saavutas äsja, 9. mail, PanAm Junior Championships võistlustel Floridas kuldmedali, millega nad kvalifitseerusid noorte olümpiamängudele, mis toimuvad 26.-27. augustini Hiinas sel aastal. Kas ei ole väärt neid uudiseid teistega jagada?!
Evelyn Koop: Ma olen Eestis sündinud, Rootsis kasvanud, õppinud ja Kanadas tegutsenud. Võimlemispisiku sain Rootsis Ernst Idla Kehakultuuri Instituudis õppides. Kanadasse saabunud, ühinesin Kalevi spordiklubiga. Nii ma alustasingi oma unistuste poole lendamist: et Kanada saaks maailmakaardile rütmilise võimlemise alal. Kalev Estienne Rhythmic Gymnastics Club võistlusgrupi loomisega algas uus hingus – noored ja kaunid eesti tüdrukud treenisid, võimlesid ja reisisid üle Kanada, Ameerika, tekitades suurt huvi võimlemise kui spordiala vastu.
Kuidas loodi rütmilise võimlemise föderatsioon Kanadas?
EK:Et arendada spordiala ja samal ajal õpetada treenereid, tekkis vajadus ühtse organisatsiooni järele. Tol ajal nimetati sporditegevust modernseks võimlemiseks. 1968. a panin aluse uuele liidule Ontarios – Modern Gymnastics, millest arenes välja 1970. a föderatsioon, nimega Canadian National Rhythmic Gymnastics Federation. 1971. a kuulusid The First Canadian Rhythmic Gymnastics National Team naiskonda Kalevi klubi liikmed Connie Lindenberger, Melanie Ivey ja Susanne Mihkelson. Kanada sai rahvusvahelise võimlemisföderatsiooni (FIG) liikmeks, avades uue lehekülje võimlemisspordi ajaloos. Minu sooviks oli Kalevi võimlejad viia World Championships võistlustele Kuubasse 1971. Sellise mõtte teostamine oli ülikeerukas, nõudes tehniliselt kõrgeid sportlikke oskusi ja tulemusi. Kalevi võistlusvõimlejad saavutasid Kuubas 8. koha. Individuaalvõistlejate gruppi kuulus tol korral ka eestlasi: Anne Kuus, Katrin Kuus, Valve Leemet, Susanne Mihkelson, Riina Reitav. 1976. a Montreali olümpiamängudel suutsime juba teha avamistseremoonial koreograafilist lavastust 500(!) Kalevi võimlejaga, osaledes ajaloolisel spordisuursündmusel. Praegusel hetkel on klubis 150 valikvõimlejat, lisaks grupid asjaarmastajatele.
Milliseks kujunes võimlemise spordiala 20. sajandi lõpuaastateks?
EK: Olen mitmetel olümpiamängudel tegutsenud kohtunikuna ja seda kohta on tegelikult väga raske saavutada. Kalevi klubi esindas Kanadat 1980-1990 peaaegu kõikidel võimlemisalastel spordisuurvõistlustel. 1980. a olin Four Continent Rhythmic Gymnastics Championships liidu algatajaks, vastukaaluks Euroopa riikide esindustele. Nimetatud võistlusi pidi algselt toetama FIG-rahvusvaheline võimlemisföderatsioon. Kahjuks vähese huvi ja toetuse tõttu pidi organisatsioon oma tegevuse lõpetama. Võistlema Euroopasse said minna ainult need võimlejad, kes suutsid ise leida finantsilisi võimalusi. Väljaspool Euroopat oleva vaikuse katkestas uudse liidu Aesthetic Group Gymnastics (AGG) loomine 1990. a lõpus. Uudne lähenemine rõhutas kogu naisvõimlejate grupi tööd ja oli väga arendav just neile, kes üksikvõimlejana ei saavutanud kõrgeid tulemusi, aga rühmas näitasid loomulikku ja naiselikku liikumisstiili ning keha kontrolli. Rühmvõimlemise gruppi kuulub 6-12 liiget, kes ei kasuta esinedes võimlemisvahendeid. Tänu ulatuslikule eeltööle ja pidevale suunamisele, sain IFAGG (Aesthetic Group Gymnastics Federation, loodud 2003) poolt loa arendada ja viia täide oma kauaaegne unistus. 2013. a Soomes peetud võimlemise maailmameistrivõistlustel asutati The Four Continents Organization, kus tegutsen presidendina, sekretäriks valiti minu hea abiline Ülle Träss Torontost. Aasia, Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Ameerika võimlemisrühmad saavad võistelda omavahel kõrgete kohtade eest poodiumil. See on nn. rändav võistlus. Järgmised sellised võistlused toimuvad kahe aasta pärast Jaapanis, edasi Brasiilias, Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Kas muljed viimastest maikuu võistlustest ei ole veel kustunud?
EK: Olen õnnelik, et on läbi, veel õnnelikum, et näitasime kõrget taset ja pidevad treeningud said kuhjaga tasutud. Kanada saavutas kuldmedali juunioride ja seenioride kategoorias AGG rühmvõimlemises. Koop Cup 2014 võistlustel noorte grupis saavutas esikoha RG alal Kanada, parimaks eliitvõimlejaks Carmel Kallemaa Eestist, treener Janika Mölder. Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves läkitas kirja, kus õnnitles kahe võistluse organiseerijaid ja võistlejaid suurepäraste tulemuste eest. Mul on hea meel, et Eesti soost noori võimlejaid on peale kasvamas. Olen ülimalt tänulik eesti ühiskonnale majandusliku toetuse eest, tänades Eesti Sihtkapitali Kanadas, Toronto Eesti Ühispanka ja Osvald Timmase Mälestusfondi.
Kui lehitsesite meie kahe võistluse programmiraamatut, siis kindlasti mäletate kanada-eesti võimlejate nimesid eri aegade fotode all: Inge Foulds, Liina Guiter, Helve Hess, Talvi Hess, Katriina Isberg, Sirje Järvel, Linda Karuks, Triinu Kimmel, Christina Koop, Kersten Koop, Stephanie Koop, Teija Korjus-Parker, Viiu Kreem, Karmen Kruusmägi, Kiiri-Ell Kuld, Talvi Kuld, Mare Laende, Linda Makk, Heli Oder, Taimi Petersoo, Kaia Rannem, Tamara Tambre, Merike Toomes, Kati Tihane, Mari Vähi, Stephanie Viinamäe, Katrin Villman jpt. võimlejad. Neid minu Kalevi tüdrukuid, heledapäiseid, on palju, palju rohkem. Ei soovi tegelikult kedagi nimetamata jätta. Need nimed tulid esile tänu fotode valikule raamatusse panemiseks.
Mu unistus on täitunud: anda igale andekale võimlejale võimalus end teostada ja oma riiki esindada kauni keha liikumisega. Ma loodan, et töötan edasi külg külje kõrval Eesti tunnustatud võimlemistreeneri Janika Mölderiga. 63 aastat olen unistanud ja oma tegevust püüdnud seada rütmilise liikumise graatsilisel pinnal.
Eda Oja
