„Ma olen saanud teha kõike seda, mida ma olen tahtnud teha,” tunnistas Ansip ajalehele Postimees (23.02.) antud intervjuus.
2005. a aprillis ametisse astunud Andrus Ansipi peaministrina valitsemise aega jäid mitmed olulised verstapostid – pronkssõduri teisaldamine, Eesti suurim majanduskasv, aga ka viimaste aastakümnete suurim majanduskriis. Peaministril on suured teened Eesti üleminekul eurole.
Reformierakonna juhatus otsustas 21. veebruaril, et volitab Ansipi tagasiastumise korral järgmist valitsust moodustama Siim Kallase, kes praegu töötab Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna. Vabanev EL-i voliniku koht võib minna Ansipile, kes on kinnitanud, et on sellest huvitatud.
See kõik tundub veidi ennatlikuna, sest president otsustab ikkagi, kellele teha ülesandeks uue valitsuse moodustamine. Õhtulehe juhtkirjas (16.02.) leitakse, et Siim Kallase naasmine Eestisse ja Andrus Ansipi pagendamine Brüsselisse pole riigimehelik samm, vaid meeleheitlik katse upitada Reformierakonna populaarsust enne riigikogu valimisi. Kallasele heidetakse ette, et ta eelistab tervele Euroopa Liidule oma erakonna kildkondlikke huve. Samas küsitakse, kuivõrd edukalt suudab terve kümnendi Eestist eemal olnud Kallas valitsust üldse juhtida. Äripäevas leitakse aga vastupidist: „Kallase otsus söösta täie rauaga oma väikse koduriigi päevapoliitikasse on üllatav, tervendav ja ilmselt parim poliitiline lahendus riigi jaoks. Meil lihtsalt pole peale Kallase kedagi, kelle autoriteet ja usalduskrediit oleks sedavõrd suur.” Erinevad nägemused.
On tähelepanuväärne, et Andrus Ansip on Eestis kõige kauem ametis olnud peaminister, kes on juhtinud valitsust alates aprillist 2005. Rahvatarkuse kohaselt ei tee vigu ainult need, kes mitte midagi ei tee. Ka peaminister Ansipile on ette heidetud mitmeid möödalaskmisi. Nii leiab näiteks sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestor, et Ansip on teinud kaks viga – eelistanud statistikat rahvale ja vaadanud kodanikuühiskonnale ülevalt alla. See on siiski subjektiivne arvamus, millega ei pruugi kõik nõustuda.
Eesti Päevalehe 25. veebruari juhtkirjas küsitakse, millised jõud ja ideed Andrus Ansipi järel Eestis etteotsa saavad. Kes hakkab Eestit juhtima pärast 2015. a riigikogu valimisi? Meedias pakutakse juba üksteise võidu välja erinevaid koalitsioonivariante. Teade Andrus Ansipi tagasiastumisest peaministri ametist on tekitanud Eesti poliitilisel maastikul, meedias ja ühiskonnas suurt elevust ja põnevust.
Lõpuks – kui parafraseerida üldlevinud veidi banaalset ütlust, siis Mooramaa mees, kes on oma töö teinud (ja hästi teinud), võib minna.
Elle Puusaag
