(on väidetud, et eelmine, Vancouveri taliolümpia maksis 8 miljardit, kõik eelmised veel vähem), aga ehitas ka lausa uue linna eestlaste Punasele Lagedale ehk Eesti Aiakesse, tühjale kohale terved linnaosad Adlerisse, olümpiaküla Roza Khutorisse ning väga esinduslikud spordirajatised nii Adleri olümpiaparki kui üles Krasnaja Poljana mägedesse. Rääkimata suurepärasest maanteest ja raudteest, mis tõi nüüd Adleri ja Sotši rannakuurordi mägipärl Krasnaja Poljanale vaid kolmveerandtunni kaugusele endise 2,5 tunnise mägitee asemel.
Selle olümpia korraldajaid on kõvasti kritiseeritud ja kindlasti on suure osa raha vasakule kantimise ja keskkonna hävitamise väidetes (näiteks ajasin esmaspäeval juttu ühe Adleri taadiga, kes ütles, et kalli kaldaehituse apsu tõttu lööb nüüd meri talle tormiga viiekümne meetri pealt õue) tükk tõtt sees, ometi tasub uskuda ka kohalikke, kes väidavad, et tänu olümpiale lausa visati nende kodukant paarkümmend aastat tulevikku. Ja venelastele tuleb au anda selleski osas, et kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute turvasüsteemide abiga hoiti olümpia ajal ära igasugused terroristlikud intsidendid. Aga turva oli tugev tõesti, näiteks tuli kõigil olümpiapere liikmetel ja külalistel harjuda igas väravas kotikontrolli ja enda läbikobamisega, tõele vastas ja tõenduse sai ka korraldajate hoiatus, et telefonikõnesid võidakse pealt kuulata. Kes ja kuidas meid veel jälgis, ei tea, aga kuna see oli mu turvalisuse huvides, mus protesti ei tõusnud.
Iga korraldav riik püüab olümpiat kuldmedalite ja medalite arvuga võita ning sageli see ka õnnestub. Saavutasid oma eesmärgi Sotšis venelasedki, võites kokku 33 medalit, neist 13 kuldset. Kõige soovitumat, hokikulda nad paraku ei saanud, selle võitsid nagu eelmiselgi olümpial, kanadalased. (Pikemalt Eesti Elu 28. veebruari paberlehes)
Enn Hallik, Pärnu Postimees
