On öeldud, et riigipiiri lepingut on vaja Venemaa Föderatsioonile, et kiirendatud korras saada viisavabadus Euroopa Liiduga. Aga see sõltub m.h. Venemaa siseriiklikust arengust, eriti õigusriigiks muutumisest. On öeldud ka, et piirilepe edendaks heanaaberlikke suhteid ja elavdaks kahe riigi vahelisi majandussuhteid.
Samas on väidetud, et riigipiiri leping aitab Venemaa Föderatsioonil jäigalt eitada N.Liidu vägivaldset okupatsiooni ning seab kahtluse alla Eesti riikluse õigusliku järjepidevuse põhimõtte kaitsmist, mis on otseselt seotud Eesti arenguga rahvusriigina. Nendes küsimustes valitsevad kahe riigi vahel tõsised eriarvamused.
Eesti ei ole saanud piirilepingu küsimuses jõulist Euroopa Liidu toetust, sest Euroopa Liidu mõjukatel riikidel puudub piisavalt tahtmist ja suutlikkust Eesti-Venemaa piirikonfliktis kaasa rääkimiseks.
On ebarealistlik arvata, et Venemaaga on võimalik kokkuleppele jõuda lepinguga, mis rahuldaks kõiki Eesti rahvuspoliitilisi kildkondi. Katse juurde lisada eesti rahvale ajalooliselt tähtsad viited piirilepingu ratifitseerimise seadusesse preambulasse ebaõnnestus eelmisel korral.
Ülalmainitut kaaludes soovitab Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, esindades võõrsil elavate eestlaste asukohamaade keskorganisatsioone, tungivalt Eesti Vabariigi valitsusele ja riigikogule avalikult ja selgelt teatada allkirjastamisel ja ratifitseerimisel eesti rahva üksmeelest Tartu rahulepingu, N.Liidu okupatsiooni ja õigusliku järjepidevuse suhtes.
Oleme veendunud, et piirilepingu lõplik paika panemine ei aita leevendada rahvuslikke emotsioone seoses radikaalselt erinevate ajalookäsitlustega Eesti ja Venemaa vahel. Bilateraalsed suhted jäävad ‘normaliseerimata'. Sellegipärast ei saa Eesti Vabariik tähele panemata jätta oma rahva olulisi tõekspidamisi, et talitada suurriigi soovide kohaselt.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu nimel
Jaak Juhansoo, esimees
Boston, USA
