Praegu on ta oma elukohaks valinud Toronto, mis pakub suurlinlikku elustiili, ent samas ka rahulikku ja paikset elu ning laiaulatuslikke kokkupuuteid eesti ühiskonnaga, mida tal pole viimasel kümnendil just väga palju olnud.
Katrin Koort (31) ütleb, et kui 10 aastat tagasi igatses ta üliaktiivset elustiili ning mitterutiinset elutempot, siis nüüd on ta väga rahul rahuliku ja paikse eluga, mida ta Torontos naudib. Elades praegu Tartu College'is ja olles hiljuti lõpetanud inimressursside (täpsemalt tööle värbamise) alased õpingud kursustel Toronto Ülikoolis ja George Brown College'is, otsib ta tööd, aga enne veel tuleb teha paar reisi ning eelmises elupaigas n-ö otsad kokku tõmmata, et nüüd siin jätkata.
Katrin on sündinud-kasvanud Pärnus, ülikooli läks ta Tallinna, kus õppis õigusteadust, saades diplomi 2004. a. Juba õppeajal avanes talle võimalus veeta üks semester vahetusüliõpilasena Erasmuse programmi raames Hollandis Tillburgi Ülikoolis, kus õppis rahvusvahelist õigust. Tagasi Tallinnas, töötas ta õpingute kõrvalt sekretärina õigusteaduskonnas ning oli ka üliõpilasliidu esimees.
Kuid n-ö reisipisikuga nakatus ta juba varem — 1999.a., kui keskkooli ajal külastas Maltat. See oli mõnes mõttes elu muutev reis, mille järel hakkas ta kõiki oma suve- ja talvepuhkusi seal veetma. Malta, pisut üle 400.000 inimesega saareriik, mis katab 316 km2 ja on üks maailma väiksemaid ja tihedama asustusega riike, võitis tütarlapse südame niivõrd, et peale ülikooli kolis ta sinna elama — võlus suurepärane Vahemeri ning aastaringselt kosutav kliima, ning muidugi sealne fantastiline kultuuripärand. Kuna Malta, nii nagu Eestigi, oli saanud 2004. a. Euroopa Liidu liikmeks, hõlbustas see sinna kolimist ja ülikooli õppima asumist — nii nagu oma riigi kodanikele, oli õppimine ka teiste EL-i liikmete kodanikele tasuta. Algul õppis Katrin süvendatult inglise keelt ning töötas ühes logistikafirmas marketingi-müügijuhina. Samal alal hakkas ta ka ülikoolis magistriprogrammis õppima.
Vahepeal tuli aga tema ellu uus ja huvitav väljakutse, mis muutis elu lausa seitsmeks aastaks. Nimelt võimalus saada stjuuardessina tööle suurde lennufirmasse Emirates Airline, mille värbamiskonkursile ta ei läinudki algul just väga suure sooviga, ent osutus valituks, millise võimaluse eest on ülimalt tänulik.
Nii ongi Katrin viimased seitse aastat elanud Dubais, peamiselt küll lennukis, nagu ta märgib. Sai avastatud kõiki kontinente ja kohtutud väga paljude erinevate inimestega — kõik see on andnud tohutult laia kogemustepagasi ning oskuse kiiresti orienteeruda, olla hästi organiseeritud ning erinevates olukordades toime tulla.
Dubais elades jäi Katrinil side Maltaga edasi kestma, sageli lendas ta sinna lühemaks või pikemaks ajaks, ja külastab seda armsat riiki suure rõõmuga nüüdki.
Oma tööandja kohta on Katrinil öelda vaid häid sõnu: kui suurepäraselt hoolitseti töötajaskonna eest, tagades võrratud töö- ja puhketingimused ning üldine heaolu. Nii Dubais kui sihtkohtades oli Katrinil igapäevane ligipääs terviseklubidesse ja basseinidesse — kõik võimalused olid loodud, et inimene saaks töö ajal anda endast maksimumi ning töövabal ajal kvaliteetselt puhata.
Seitse aastat kestnud elustiili nimetab Katrin ülimalt huvitavaks ja põnevaks, kuid eks see ka mõnevõrra väsitas. Stjuuardesside seas võis olla muidugi ka pereinimesi, kuid Katrin leidis, et temale sobis see töö vaid teatud eluperioodil ning nüüd naudib ta märksa rahulikumat aega, kus lendab vaid isiklikel eesmärkidel.
Töö nõudis loomulikult ülisuurt enesedistsipliini nagu kellaaegadest minutipealt kinnipidamine ning kõik muu, mis sellise ameti juurde käib. Lennud olid erineva pikkusega ning nagu arvata, tuleb stjuuardessil lahendada erinevaid situatsioone ning tagada kõikidele lennureisijatele rahulolu ja mugav reis. Pidevalt tuli end kursis hoida turva- jm. nõuetega, end täiendada ja koolitada. Töö ei olnud kunagi igav, kinnitab Katrin.
Siiski leidis Katrin aega veel õpinguteks: ühel hetkel tundes, et vajab veel intellektuaalseid väljakutseid, alustas ta töö kõrvalt õpinguid ülikoolis Inglismaal, kus saavutas kaugõppe korras magistrikraadi rahvusvaheliste inimressursside alal. Õppis ta sageli öösiti, sest elustiil oli selline, et uneaeg ei pruukinud alati langeda kokku tavapäraseks peetavaga.
Dubai ja sealne elu meeldis Katrinile väga. Ülimalt moodne linn, mida külastab rohkesti turiste, kus vaatamisväärsused on lausa imepärased ja mis on koduks paljudele kaunitele pilvelõhkujatele; seal asub ka maailma kõrgeim ehitis. Katrin ise elas oma sõnul siiski suhteliselt madalal, nii paarikümnendal korrusel. Ta ei tüdinenud kunagi sealsetest vaatamisväärsustest; rõõmuga külastas mitmel korral tütart Dubais ka tema Pärnus elav ema, kellel kujunesid välja seal lausa oma lemmikpaigad.
Nii oli Katrini jaoks selles suures lennufirmas töötamine ülihea kogemus, mille eest ta on väga tänulik: töötada firmas, mis hoolitseb inimeste eest nii hästi, ja saada veel tervet maailma näha ning osa erinevatest kultuuridest, mis ju kõik laiendab oma maailmanägemust.
Mõni aeg tagasi tekkis Katrinil taas soov paiksema elu peale jääda ning midagi uut õppida. Ta kaalus erinevaid riike: Austraalia, Uus-Meremaa, Inglismaa, Kanada — ning valik langes viimase kasuks, seda enam, et huvitaval kombel polnud ta oma tööreiside jooksul Torontot külastanud. Kedagi tuttavat tal siin ees polnud; eelnevalt majutust otsides leidis ta Tartu College'i, millist atmosfääri nimetab soojaks ja koduseks ning personali avatud ja abivalmiks. Katrin saabus Torontosse septembris, lõpetas detsembris kaks eelpoolnimetatud kursust ning hakkab peatselt siin tõsiselt tööd otsima, aga vahepeal käib veel ära Dubais, kus tõmbab joone alla sealsele elamisele ning siirdub seejärel mõneks ajaks kodumaale, naastes plaanide kohaselt Torontosse varakevadel.
Kõigi nende aastate jooksul pole Katrini side Eestiga sugugi katkenud. Ta on ikka külastanud kodumaad mitu korda aastas, samuti räägib ta kodustega igal nädalal. Ka Eesti sõbrannadest pole ta kaugenenud — eriti tihedalt suhtleb nendega, kes on samuti laia maailma õppima või tööle siirdunud. „Lähedastega suhted on aastatega vaid intensiivistunud,” leiab Katrin — koosoldud aeg on seda väärtuslikum, kvaliteetsem, sest pole võimalustki aega raisata tühistele igapäevaseikadele. Nii pole saanud tekkida ka koduigatsust. Sõpru on Katrinil mõistagi üle maailma — erinevatest rahvustest, erinevatest kultuuridest, sest viimased 10 aastat laias maailmas on seda talle võimaldanud. Katrin naudib nii seltskonda kui üksiolekut — tulla üksinda määramata ajaks Torontosse polnud talle sugugi hirmutav.
Toronto elu nimetab ta „kodust eemal, kuid kodus” — sest kodune on tema jaoks nii siinne loodus, kliima kui ka elustiil tervikuna. Ja muidugi võimalus eestlaste keskel viibida — ta on külastanud üritusi nii Tartu College'is kui Eesti Majas ja loodab seda jätkuvalt teha.
Kaire Tensuda