Telli Menüü

Rita Nõmmiku kaunis elutöö sai kaante vahele

Dr. theol. Tõnis Nõmmik andis 2012. a. Tallinnas välja raamatu oma ema Rita Nõmmiku moejoonistustega. Raamat kannab pealkirja „Rita Nõmmiku moed ja kostüümid 1942—2000".

Nagu Tõnis Nõmmik saatesõnas kirjutab, oli tema ema Rita Ludmilla Nõmmik (1910—2004) mitmekülgselt andekas inimene, kelle elust 60 aastat möödus paguluses. Tema elust ja tööst teatakse tänapäeva Eestis üpris vähe. Eestis leidub üksikuid tema moejooniseid ja õlimaale, rohkem on neid eravalduses Argentinas, Kanadas, Rootsis ja USAs. Praktiliselt kadunud on tema valmistatud nahkehistööd, mille müügiga ta aitas kaasa, et omal ajal Argentinas oma peret toita.

Raamatus on ära toodud osa Rita Nõmmiku moejoonistest, filmi- ja lavakostüümide kavandid, samuti osa pere valduses olevatest õlimaalidest, pliiatsijoonistustest ning kaks varajast pastelli. Nagu märgib Tõnis Nõmmik, on mitmed daamid avaldanud arvamust, et suur osa Rita moeloomingust kõlbaks tänapäevalgi kanda.



Teoses sisalduvad tööd on osalt need, mida ta on varem kinkinud oma lastele, lastelastele, sugulastele ja sõpradele. Suurema osa säilinud loomingust moodustavad moe- ja kostüümikavandid ning visandid, samuti tikandite, kaunistuste või tekstiilimaalide näited. Moekavandid on enamuses akvarellid, visandid tavaliselt pliiatsijoonistused. Enamus moejoonistustest on allkirjastatud tema nimega, mõned sõnadega Aloe või Aloa, mida ta kasutas kunstnikunimena peamiselt siis, kui filmistuudio töö kõrvalt teisi töid tegi.

Raamat on tehtud lootuses tutvustada üht eestlannat, kelle elutöö kulges peamiselt kodumaast kaugel. Raamat algab eestikeelse ja lõpeb ingliskeelse saatesõnaga, kus on kirjas palju huvitavat Rita Nõmmiku eluteest ja kogu tolleaegsest elust.

Rita Nõmmik sündis 1910.a. Tallinnas. Aastatel 1930—32 õppis Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis lavadekoratsiooni. Abiellus 1932 leitnant August Nõmmikuga, perre sündis kaks poega Tõnis ja Pearo. Abikaasa töö tõttu elati mitmes paigas Eestis. Sõja ajal jätkas Rita õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis, moe ja tekstiili erialal.

1943.a. detsembris tuli Rital koos poegadega põgeneda sõja eest Rootsi. Stockholmis töötas Rita moejoonistajana moemajades, kuuludes ka Stockholmi rahvusvahelisse kunstide klubisse.

1947.a. lahkuti Rootsist Argentinasse Buenos Airesesse. August Nõmmik ühines perega 1949.a. Seal oldi tegevad ka eesti ühiskonnas.

Rita töötas ühes filmistuudios, kus tema tööks oli näitlejatele sobiva riietuse ja kostüümide kavandamine. Hiljem, kui stuudio oli pankrotti läinud, leidis ta juhutöid paari moemaja juures ning valmistas nahast esemeid.

1953.a. hakkasid Nõmmikud, nagu paljud teisedki Argentina eestlased, mõtlema majanduslike põhjuste tõttu maalt lahkumisele. Peale pikemaid nõupidamisi otsustas pere kolida Kanadasse Montreali, kus elasid sugulased. Jõuludeks 1955 oli terve pere Montrealis koos.

Montrealis elades tegi Rita moemajades juhutöid. Kuna abikaasa sissetulek oli korralik, võis Rita osa aega pühendada kunstile ning seltskondlikule tegevusele.

Hiljem koliti perega Torontosse, kus algas suur Eesti-alane tegevus. Rita hakkas taas tegelema moe ja kostüümide kavandamisega. Hiljem asutas oma väikese ettevõtte, kus tegeles peamiselt teatri- ja tantsukostüümide valmistamise ja nende väljaüürimisega. Hakkas ka tegelema õlimaaliga ja saavutas selles väga hea taseme.

Aastate möödudes müüs Rita oma ettevõtte, kuid tegeles moeloomingu ja eriti maalimisega kõrge vanuseni. Samuti leidis ta aega seltskondlikuks tööks ega kaotanud kunagi huvi kunsti ja ilukirjanduse vastu; tundis rõõmu oma perest ja lapselastest.

1992.a. külastasid Rita ja August Nõmmik esmakordselt pärast 1943. aastat kodumaad, mis oli neile suureks elamuseks. August suri 1996.a. 92-aastasena, Rita 2004.a. kaks nädalat enne oma 94. sünnipäeva.



Galerii 


Loe edasi