Selle aasta alguses sai ta lõpuks kolida oma mugavasse uude korterisse toomkiriku kõrvale, kus ta elas nagu Jumal Limburgis. Tõenäoliselt peab ta peatselt oma luksuslikust eluasemest lahkuma, sest tema saatus on Vatikani kätes. Paavst Franciscus ei ole küll veel hiilgust armastavat vaimulikku lahti lasknud, kuid kiriku ülemkarjane käskis oma alluval minna sundpuhkusele. Kui kaua Tebartz-van Elst peab Limburgist eemal viibima, pole teada. Teada ei ole samuti, kus pattu teinud vaimulik momendil viibib. Kohalikud usklikud loodavad, et 53-aastane kriitikarahe alla sattunud reverend teeb ise katoliku kiriku ülemkarjasele lahkumisettepaneku, sest paavstil pole kirikuseaduse kohaselt võimalik piiskoppe ametist vabastada. Sellest tulenevalt võib Franciscus ainult kiita heaks vaimuliku enda soovi ametist lahkuda.
Valede hoone
Franz-Peter Tebartz-van Elsti lugu sai alguse umbes poolteist aastat tagasi, mil Limburgi piiskopi uus residents hakkas juba võtma ilmet. Poliitiline ajakiri Der Spiegel tegi vaimulikuga intervjuu, kus oli juttu hingekarjase visiidist Indiasse. Jutuajamisele olevat piiskop saabunud St. Georgi kirikukellade helina saatel, tema taga seisnud aupakliku vahemaaga vaimuliku eraautojuht ja kolm india nunna. Jutt läinud kohe kalliskividele, millest ehitustöölised olevat rääkinud: Indiast kaasatoodud juveelid olid mõeldud piiskopi uue uhke erakabeli kaunistamiseks. Kuid tookord Tebartz-van Elst dementeeris kuulujutte ja kinnitas, et ta olevat olnud Indias ainult vaesematest vaesemate abistamiseks. Nüüdseks on Hamburgi prokurör esitanud vaimulikule ametliku süüdistuse ja kui ei juhtu imet, siis on Limburgi piiskop Saksamaa kiriku ajaloos esimene hingekarjane, kes mõistetakse kriminaalkohtu poolt süüdi valeandmete esitamises. Teatavasti ei pea katoliku vaimulikud tavaliselt andma oma pattudest aru ilmaliku kohtu ees, vaid nende jaoks on Vatikanil oma justiitsosakond.
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!, öeldakse Piiblis. Kas piiskopile kehtivad teised seadused? Sa ei tohi varastada! – kuid mitte ainult Limburgi usklikud ei tunne ennast petetuna, sest algse piiskopiresidentsi ehituskulud on kasvanud kolmelt miljonilt eurolt järk-järgult kuni 40 miljonini ning pole teada, kas seegi summa on lõplik. Isiklike ruumide sisustamiseks on Tebartz-van Elst kulutanud pea pool miljonit, erakabel on läinud maksma 2,9 miljonit ja mitmeti ümberehitatud erapark 783 000 eurot. Ainuüksi kabelisse paigutatud risti mitmekordne ümberpaigutamine läks maksma kuni pool miljonit eurot. Nüüdseks uuritakse, kas residentsi ehitustööd on kahjustanud lähedal olevad hooneid, sest nendesse on tekkinud suuri pragusid. Samuti peab katoliku kiriku juhatus uurima, kuidas on Limburgi piiskopil olnud võimalik ehitusjärelevalve organeid petta. Kuigi saksa katolike piiskoppide ülem dr Robert Zollitsch on juba teatanud, et kirik võtab enda peale kõik tekkinud kulud, on selge, et see raha ei tule usuorganisatsiooni oma kassast, vaid usklike taskutest, osaliselt ka annetustest. Ka toetab Liitvabariik veel Napoleoni-aegsete seaduste kohaselt jumalakodasid kuni poole miljardi euroga aastas. Nimelt kompenseerivad kõik maksumaksjad juba 200 aastat, olenemata sellest, kas on kiriku liikmed, jumalakodadelt 19. saj alguses sundvõõrandatud vara. Skandaali tõttu on kogudusest lahkunud arvukad katolikud ja üha valjemaks on tõusnud hääled, et riik peab lõpetama kirikutele igavese „pensioni” maksmise.
Samal ajal, kui saksa üks piiskoppidest supleb luksuses, jutlustab Jorge Mario Bergoglio Vatikanis alandlikkusest ja vaeste aitamisest. Paavst Franciscus annab eeskuju tagasihoidliku elustiiliga: katolike ülemkarjane on leidnud korteri Vatikani väikeses külalistemajas, mille üüri maksab oma taskust. Pontifeks ei kasuta ringreiside tegemisel luksusautosid, vaid teda on nähtud sõitmas vana Renault'iga. Argentiinlase kaelas ei ripu kallis kuldrist, vaid see on kullatud hõbedast. Fransiscus keeldus samuti selga panemast tema jaoks spetsiaalselt õmmeldut uhket albat või punasest pehmest nahast valmistatud kingi, mida on kandnud kõik paavstid enne teda.
Kiire tõus, kiire langus
Tebartz-van Elsti piiskopikarjäär Limburgis algas 20. jaanuaril 2008. Mees, kelle kohal hoidis kaitsvat kätt radikaalsusest tuntud Kölni kardinal Joachim Meisner, oli tollal 48-aastane. Välkkiiret karjääri teinud vaimulikul, kes oli lõpetanud Pius College'i ja preestriseminari ning oli tõusnud vikaari- ja kirikuõpetaja ametist pühitsuspiiskopiks, oli teinegi patroon, nimelt Joseph Ratzinger, kes kasutas paavstina nime Benedict XVI.
Juba 2004, mil noor kõrge vaimulik saabus Münsterisse, oli ta rahulolematu oma tagasihoidliku residentsiga Horsteberg tänav 17-s: ta lasi hoonesse paigaldada punase vaiba, ehitada keldrisse raamatukogu ja vannituppa toodi Tema kõrguse jaoks spetsiaalne vann kümblemiseks. Tebartz-van Elst, kes pärineb ühest alam-reini talupoja perekonnast, oskas uue ametiga kaasa antud luksust nautida. Võib isegi öelda, rikkus tõusis talle pähe.
Sakslased loodavad nüüd paavst Franciscuse peale. Sest kui argentiinlasest Jumala esindaja maa peal ei kõrvalda priiskavat Limburgi piiskoppi, kaotavad tema jutlustamised alandlikkusest ja tagasihoidlikkusest usutavuse. Mis saab valmis ehitatud nooblist hoonest, pole teada. Kohalikud koguduse liikmed on aga kindlad – sinna ei tule kunagi ühegi vaimuliku erakorterit.
Aino Siebert
