Telli Menüü

Juhtkiri – Ajalooline verstapost Kanada-ELi suhtes

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Kanada peaminister Stephen Harper allkirjastasid 18. oktoobril Brüsselis Euroopa Liidu (EL) ja Kanada vahelise vabakaubanduslepingu (Comprehensive Economic and Trade Agreement, CETA), mille ettevalmistused kestsid neli aastat. Selle sõlmimise teel oli mitmeid probleeme, kuid need suudeti läbirääkimiste käigus ületada.

Üheks komistuskiviks oli viisanõuete kooskõlastamine. EL nõudis nimelt, et Tšehhi Vabariigi kodanikele kehtiv viisarežiim tuleks leppe eeltingimusena tühistada, millega ka peaminister Harper nõustus. Lahkarvamused tekkisid samuti Euroopa juustu ekspordi üle Kanadasse, mille kogus suureneb lepingu jõustumisega 130%. Kanada juustutootjad kardavad, et see võib nende ärivõimalusi ja huve kahjustada. Peaminister Harper lubas, et valitsus tuleb siin juustutootjatele appi. Mis saab aga siis, kui 2015. aasta üldvalimiste järel konservatiivid enam võimule ei jää? Kuid nurinat kostab juba ka Euroopast, näiteks prantsuse farmeritelt, kes on mures Kanada suureneva liha impordi pärast riiki.

Kõigest hoolimata mõjub CETA jõulise katalüsaatorina ja annab tuule tiibadesse mõlema poole majandusele. EL on oma 28 liikmesriigi, enam kui 500 miljoni elaniku ja ligi $16,8-triljonilise sisemajanduse koguproduktiga maailma võimsaim ja atraktiivseim turg välismaistele investeerijatele ja äritegelastele. Mullu oli vastastikuse kaubavahetuse maht €85 miljardit. Ekspertide hinnangul suureneb kaubavahetus leppe lõplikul jõustumisel 25% või isegi rohkem.

President Barroso ütles lepingu allakirjutamise pidulikul tseremoonial, et tegemist on ambitsioonika ja perspektiivse kaubandusleppega, mis aitab kaasa euroliidu majanduse edenemisele ning avab Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi Põhja-Ameerika turul. Peaminister Harper lisas, et see pole mitte ainult hea, vaid lausa suurepärane lepe. Nüüd peavad selle ratifitseerima Euroopa Parlament, ELi liikmesriigid, Kanada parlament ja ka kõik provintsid, millega loodetakse finišisse jõuda 2015. aastaks.

CETA on muidugi heaks „hüppelauaks” ja eeskujuks analoogilise leppe sõlmimisel USA-ga. Selle osatähtsus on ilmselt veelgi suurem, kuna USA ja ELi majandus moodustab kokku ligi poole globaalsest majandusest.

Meid huvitab muidugi, kas CETA avab ukse ka Eesti kui ELi liikmesriigi tootjatele. Kas poleks tore leida siinsetelt poeriiulitelt kilukonserve, maitsvat eesti rukkileiba, juustu, sinki jne? Leedulastel on juba aastaid õnnestunud müüa oma tooteid Toronto vene, poola ja ukraina toidukauplustes.

Kahjuks varjutavad ajaloolise tähtsusega CETA allakirjutamist Kanada senatis pikka aega hõõgunud ja nüüd lahvatanud skandaalid, millel pole selle leppega mingit pistmist. Kuigi peaminister Harper on ebaeetiliselt käitunud senaatorite teod üheselt hukka mõistnud, süüdistab ametlik opositsioon valitsusjuhti pettuses ja tõsiasjade varjamises. Nagu ikka, on ka uudistejanus meedia pööranud põhitähelepanu senatist saabuvatele negatiivsetele uudistele ja juba peaaegu unustanud CETA. Kahju!

 

Elle Puusaag

Loe edasi