Vaatlejate arvates kahandas see otsus USA osatähtsust globaalsel areenil ning tõstis samavõrra Aasia suurriikide ja Venemaa rolli.
Hiina tõusmas superriigiks Aasias
Käimas oleks justkui riikidevaheline hasartmäng paremate positsioonide haaramise nimel. Indoneesia päevaleht The Jakarta Post mainis oma 5. okt juhtkirjas, et Aasias teeb nüüd ilma peamiselt Hiina. Kuigi USA sõjaväeline kohalolek Aasia Vaikse ookeani piirkonnas on endiselt oluline julgeoleku kaalutlustel, on Ühendriigid kaotamas seal oma majanduslikke ja strateegilisi positsioone.
Aasia Arengupanga kalkulatsioonide kohaselt vajab see piirkond 2020. aastaks $8 triljonit infrastruktuuri investeeringuid. Kui palju oleks võlakoorma all ägav USA sinna valmis panustama? Seda olukorda kasutab ära Hiina. President Xi Jinping teataski juba uue panga (Asian Infrastructure Investment Bank) loomisest sel eesmärgil. Kui kapitali mobiliseerimine ja institutsionaalse raamistiku kujundamine õnnestub, lõikab Hiina ekspertide hinnangul sellest projektist hiigelkasumeid, rääkimata juhtpositsiooni hõivamisest Vaikse ookeani piirkonnas.
Viimase aja sisepoliitilised arengud on asetanud Ühendriikide rahvusvahelise usaldusväärsuse kaalukausile. USA suurim kreeditor Hiina, kellele Ühendriigid võlgnevad ca $1,1 triljonit, näebki juba mõrasid Pekingi-Washingtoni suhetes. Ja kes tohiks või saakski ignoreerida 1,4-miljardilise elanikkonnaga Hiinat?
Moskva pingutab muskleid
Aga ka Venemaa on sirutamas tiibu globaalsel areenil. Ajal, mil USA kõhklused Süüria sündmustele reageerimisel tekitasid maailmas kulmukergitusi, demonstreeris Moskva oma jäärapäist suhtumist – vältimaks iga hinna eest USA sõjalist sekkumist Süüria sündmustesse. Vene organisatsioon, kes tituleerib end Maailma Rahvaste Vaimse Ühtsuse ja Koostöö Rahvusvaheliseks Akadeemiaks, saatis Nobeli komiteele kirja ettepanekuga tunnustada president Vladimir Putinit maailma mainekaima rahupreemiaga. Ka ajakirja Forbes venekeelses väljaandes arvati, et kui Süüriasse saabub rahu, on Putinil selles suured teened ja ta on Nobeli preemia ära teeninud. Nad kõik on ilmselt unustanud Putini rolli julmas Tšetšeenia sõjas, rünnakutes Gruusia vastu, tema suhtumise poliitilistesse rivaalidesse jne. Briti päevaleht The Guardian pöörab tähelepanu Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse hiljutisele operatsioonile ja vägivallale üleilmse keskkonnakaitse organisatsiooni Greenpeace liikmete vastu rahvusvahelistes vetes; nende vangistamisele ja toimetamisele Venemaale, mille juures kasutati KGB-le omaseid võtteid. N. Liidu kokkuvarisemisega kaotas KGB oma positsioonid, kuid selle töötajad on leidnud endale rakendust teistes Venemaa jõustruktuurides, kirjutab leht (06.10.).
India ja Kesk-Aasia riigid
India viimaste aastate majandusliku tõusuga on kaasnenud tema globaalse poliitilise mõju kasv. Mullu tuldi välja poliitilise initsiatiiviga tihedamate kontaktide loomiseks Kesk-Aasia riikide – Kirgiisia, Kasahstani, Tadžikistani, Usbekistani ja Turkmenistaniga. Need on kõik N. Liidu endised osad. Ajaleht New Delhi (08.10.) näeb selle taga katset tasakaalustada Kesk-Aasias Hiina, Pakistani ja Venemaa mõju. See võib aga lehe hinnangul tekitada Indiale lisaprobleeme ka Venemaa ja USA-ga. Venemaa ongi juba osavalt eemaldanud India Kirgiisiast, eraldades viimasele ise $1 miljardi ulatuses militaarset abi. Delhi sai ka tagasilöögi, kui Moskva võttis üle Indiale kuulunud Ayni õhubaasi Tadžikistanis ning ta kaotas septembrikuus oma 8,4%-lise osaluse Kasahstani naftatööstuses Hiinale.
Nii on Peking ja Moskva praktiliselt manööverdanud India välja Kesk-Aasiast. Ka Turkmeenia-Afganistani-Pakistani-India naftajuhtme ehitustööde algust on ikka ja jälle edasi lükatud. Usbekid otsivad aga India asemel tihedamaid kontakte hoopis USA ja NATO-ga.
Lääs vs Ida?
Hiina asjatundja Leslie Leino kirjutab, et kuigi räägitakse palju Aasia tõusust ja Lääne taandumisest, on sealsete riikide huvid, kultuur, religioon, asukoht ja ühiskonnakorraldus niivõrd erinevad, et Läänega vastandumiseks pole geopoliitilisel kaardil mingit Läänt üle trumpavat ühtset Aasiat olemas. Nii jääb Leino hinnangul Lääne ülemvõim maailmas domineerivaks ka 21. sajandil. Kuigi Hiina ähvardab kõigutama hakata USA hegemooniat ja püüab esineda globaalselt Aasia eesträäkijana, pole tal mitte ühtegi usaldusväärset sõpra, kellega suheldes lõpuni aus olla, kirjutab Leino. Ehkki ajaloos on korduvalt ennustatud Hiina esiletõusu, on jäänud see siiani teostumata. (Delfi, 04.03).
Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et globaalsed jõujooned nihkuvad selgelt Aasia kasuks. Mitmed riigid, sh ka Kanada, on seadnud suhted Aasiaga prioriteetseteks.
Ruleti ratas pöörleb, hasartmängijad on sisse võtnud oma kohad. Kuhu langeb pall? Kellele naeratab õnn? Inimkonna suurim geenius Albert Einstein on öelnud: „Ruletiga ainus võimalus võitmiseks on laualt raha varastada ja jooksu panna.” Kas see on äkki Aasia suurriikide moto?
Elle Puusaag
