Praegune Ameerika riigieelarve puudujääk on aastas üle ühe triljoni dollari, mis lisandub praegusele veidi vähem kui 17 triljonile dollarile riigivõlale. Seda puudujääki finantseerib Ameerika Keskpank, Federal Reserve Board, menetlusega, mida võib kaudselt samastada dollari rahatähtede trükkimisega. Siis võib tekkida küsimus, miks kulla hind rohkem ei tõuse, selle asemel, et hiljuti alles langeda?
Kuna kuld on kaup ja nagu iga teinegi kaup, siis kontrollib selle hinda pakkumise ja nõudluse seadus. Kui ühte kaupa on vähem kui nõudlus selle järele, siis selle kauba hind tõuseb ja vastupidi. Kullaga kaubitsetakse terves maailmas.
Kulla hulk maailmas tõuseb iga aastaga, sest kullakaevandused toodavad seda ja olemasolev hulk ei kao. Geoloogid uurivad maapinda ja selle alust, et avastada uusi kullalademeid ükskõik kus paigas maailmas. Kunas maakera põues peituv kullatagavara kõik üles leitakse ja maa peale tuuakse, seda ei tea keegi.
Kullakaevandused on sunnitud oma toodetud kulda müüma, sest on vaja tasuda tööliste ja ametnike palku, tasuda pangalaenusid, hoida korras olemasolevaid masinaid ja muud tehnoloogiat ja neid uuendada, maksta investoritele dividende. Mõned kullakaevandused lõpetavad tootmise, kui kulla hind langeb alla $1250 untsilt, sest siis nad kaotavad raha.
Kullal on mitu head omadust. Esiteks ta ei roosteta, ta on hea elektrijuht ja kolmandaks on teda võrdlemisi kerge vormida. Kulda on ajaloo vältel palju kasutatud eheteks, siis rahaks, müntideks ja moodsal ajal elektroonikas, mobiiltelefonides, sülearvutites, saastamise kontrolli vahendites, lennukimootorites ja meditsiinis, näiteks hambaravis kuldhammastena. Siiski suurimad ostjad on erinevad riigid ja keskpangad. Näiteks Hiina ostis 2011. aastal 475 tonni ja 2012. aastal 920 tonni kulda. Ka India riik oli suur kullaostja, kui hind oli suhteliselt madal. Jaapani pensionifondid on olnud kulla ostjad.
Ülaltoodu näitab, miks kulla hind aastast aastasse varieerub. Kuigi minevikku ei saa kindlalt tuleviku ennustamiseks kasutada, siis võib sealt ikka mingeid juhtnööre saada! Pikas perspektiivis on aga kindel, et üks unts kulda on kindlam väärtus kui on mingi paberraha. See, mida tänapäeval Ameerikas saab ühe dollari eest osta, sai 1971. aastal osta 17 sendi eest! 1971. aastal maksis üks unts kulda $35, tänapäeval on see väärt umbes $1370! Ükski põhjus selleks, et kulla hind langeks, vaid hoopiski tõuseks, pole kadunud. Seda näitavad moodsad heaoluriigid, kes kulutavad rohkem raha, kui neile tulumaksudest laekub ja kes teevad oma kodanikele lubadusi, mille katteks raha pole. Millal ja kui palju kulla hind tõuseb, seda on raske öelda.
Tarvo Toomes