Kuni 2011. aastani kogus Veitman Eestis salastatud teavet ja edastas seda Vene eriteenistustele. Mees tunnistab oma koostööd viimastega.
Aastatel 1980-1991 töötas Veitman Eestis KGB-s, juhtides selle üht osakonda. 1991. a võttis kapo ta tööle, ehkki teati, et tegemist on endise KGB-lasega. Kapo peadirektor Arnold Sinisalu selgitas, et kuna 1991. a võeti üle suur hulk KGB keerulist tehnikat, siis polnud tollal muud valikut, kui võtta tööle ka selle tehnikaga varem töötanud KGB ametnikud, kes oskasid seda kasutada.
Kapos töötas Veitman tehnilise spetsialistina, ühelgi juhtival ametikohal ta polnud. Vene eriteenistustele hakkas ta Eesti saladusi edastama mitu aastat peale kaposse tööle asumist ning jätkas seda tegevust 2011. aastani, mil ta pensionile läks.
Kriminaalmenetluse raames toimusid läbiotsimised ja ülekuulamised, mille käigus saadi väärtuslikku teavet. Kahtlusalune teeb uurijatega koostööd. Nii on teada ka isikud, kes Venemaa eriteenistuste poolt Veitmaniga suhtlesid. Veitman loovutas uurijatele asitõendeid ja suure summa sularaha.
Siseminister Ken-Marti Vaher ütles juhtunut kommenteerides, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse ning geopoliitiline asukoht kasvatavad üha vaenulike eriteenistuste huvi meie riigi vastu. Kapo on tabanud viimase 5 aasta jooksul neli riigireeturit. Vene Föderatsiooni luuretegevuse surve Eesti suunal on siseministri sõnul pidev ja agressiivne, kuna Eestis on väärtuslikku infot, mille vastu on Venemaal suur huvi ning et Moskva eriteenistuste luuretegevus ja värbamiskatsed on sagenenud Eesti kodanike suhtes.
Siseministri sõnul jätkab Eesti nende juhtumite paljastamist avatult – reeturid peetakse kinni, avalikustatakse, antakse kohtu alla ja karistatakse. 2009. a karmistas riigikogu karistusi riigivastaste kuritegude eest, nii on nüüd võimalik paremini kaitsta Eesti rahvuslikku julgeolekut, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust.
Ajakirjanik Vahur Koorits nendib uudisteportaalis Delfi ilmunud arvamusloos (10.08.) lihtsalt ja selgelt: „Kui sa reedad Eesti riigi Venemaa kasuks luurates, siis sa jääd vahele, sind pannakse pikaks ajaks vangi, kogu su vara konfiskeeritakse ja sulle jääb elu lõpuni külge reeturi talumatu märk. See on sõnum, mida Eesti riik saadab järjekordse reeturi Vladimir Veitmani vahistamisega.” Ehkki Koorits arvab, et pensionärina ei saanud Veitman Moskvale enam eriti väärtuslik olla, leiab ta, et Eestil on kindel tahe muuta Vene eriteenistuste jaoks Eesti järele spioneerimine võimalikult raskeks.
Et peale on kasvanud uus põlvkond, kellel KGB-ga mingeid kontakte pole olnud, peavad venelased nüüd ilmselt oma strateegiat muutma ja midagi muud välja mõtlema, näiteks suurte rahasummadega uusi spioone meelitama. Ja muidugi pole mingit garantiid, et nooremad inimesed ahvatlevate pakkumistega ei soostuks ega Eesti riiki ei reedaks.
Koorits kirjutab: „Nii, nagu Eesti on seekord otsustanud hakata tõsiselt vastu Vene tankidele, kui nood peaksid ületama meie piiri, hakkab Eesti vastu ka Venemaa eriteenistustele, mis üritavad siin tegutseda.” See on muidugi õige, ent samas tekib küsimus, kuidas sai Veitman 20 aastat Venemaa heaks spioneerida, ja alles nüüd, kus ta on juba olnud kaks aastat pensionil, paljastati tema tegevus.
Õhtulehe 10. augusti juhtkirjas küsitakse, kuidas ja miks üldse võeti kaposse tööle endisi KGB-lasi. Samas arvatakse, et Veitmani kui järjekordse kurjategija paljastamine pole mitte kapo töövõit, vaid pigem “tunnistus sellest, et midagi on läinud valesti”. Leht kirjutab: “Tavainimesel on raske mõista, kuidas saab serveerida võiduna fakti, et 20 aastat kapos töötanud, kaks aastat tagasi n-ö tordi ja lilledega pensionile saadetud Veitman paljastati alles nüüd. Veelgi raskem on mõista, kuidas võeti mitmeid töötajaid vastloodud kaposse tööle otse KGBst. ” Õhtulehe hinnangul on tegemist piinliku looga, millest rääkimisel tasuks olla tagasihoidlikum.
Postimehe 10. augusti juhtkirjas nähakse asja hoopis teisest vaatevinklist. Riigireeturi tabamine näitab lehe hinnangul esiteks seda, et Venemaa luureteenistused on Eestis vägagi aktiivsed, sest neil on õnnestunud värvata Eestis riigiametnikke, sh isegi vastuluurega tegeleva kapo töötajaid. Teiseks peegeldavad need juhtumid Eesti vastuluure võimekust, ja kolmandaks – Eesti avalikustab need juhtumid ning toob reeturid kohtu ette, mis näitab meie riigi tugevust.
See peaks panema mõtlema neid, kel on kiusatus riigireeturi teele astuda.
Elle Puusaag
