Viimane ajakiri Time võtab ühe peateemana vaatluse alla laste kakskeelsuse (bilingvismi) ja multikeelsuse (enam kui kahe keele) omandamise eelised, kinnitades, et mitme keele oskus on lapsele eluaegne aare, ja mida varem teiste keelte õppimist alustada, seda parem.
Uurimused näitavad, et laps teeb emakeelega tutvust juba enne sündi. Ta kõrv haarab ja registreerib ema poolt kõneldava keele (või keelte) rütmi. Nii on ta siis ilmale tulles sellega tuttav, ja − ime küll – teadlaste sõnul suudab mõnepäevane vastsündinu eristada tuttavaid ja võõraid keeli!
Time‘i artiklis rõhutatakse, et mitut keelt kõneleva inimese aju ei pruugi olla alati terasem ja kiirem, kuid see funktsioneerib paindlikumalt ja on leidlikum. Uuringud näitavad, et mitut keelt valdava inimese aju erineb vaid üht keelt kõneleva inimese omast, see võimaldab leida osavamalt põhjendusi ja vastuseid küsimustele, lahendada paremini ülesandeid ja konflikte ning aitab vältida või kergendada vanadusega sageli kaasnevat Alzheimeri tõbe.
Ülalmainitud artiklis keskendutakse Utah' eeskuju väärivale keelekümbluse süsteemile, kus lapsi registreeritakse varakult lasteaedades tegutsevatesse keelekümbluse klassidesse. Võõrkeelte õppimine toimub seal lõbusalt − lauldes, mängides ja naljatades. Lastele see meeldib; nad haaravad lennult uusi sõnu ja oskavad nendega isegi vaimukalt manipuleerida. Kuid samas pööratakse tähelepanu ka lugemis- ja kirjutamisoskuse õpetamisele.
USA Utah' osariigi keelekümbluse ekspert Gregg Roberts väidab, et monolingvism ehk ainult ühe keele valdamine on 21. sajandil võrreldav kirjaoskamatusega. Teadlased kinnitavad, et meie aju ongi väga keelesõbralik ja mõeldud mitme keele omandamiseks-kasutamiseks. Sellised oskused nagu süntaks, kõne formeerimine ja selle mõistmine on piltlikult laiali puistatud mitmesse aju piirkonda, kogu keeleline protsess toimub rakkudevaheliste ühenduste kaudu.
Kuigi kõige parem aeg erinevate keeltega tutvust teha on lapse esimesel eluaastal, tulevad uue keele õppimisega suurepäraselt toime ka alla 10-aastased ja teismelised. Aastatega muutub aga uue keele omandamine järjest raskemaks. 1990. a, kui asusime Kanadassse elama ja käisin keeltekoolis, püüdsin iga päev õppida vähemalt 10 uut ingliskeelset sõna. Parimal juhul teadsin neid veel nädala pärast, aga pikapeale need ununesid.
Vanadel eestlastel oli muidugi õigus: “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.”
Elle Puusaag
