Nende ridade ilmumise ajaks on Jürgen tagasi Eestis, kus kaitseb lõputööd Tartu Ülikoolis.
Jürgen Kaevatsi nimi ei peaks olema Eesti Elu lugejatele võõras: möödunud aasta suvel kirjutas ta läbi kolme EE numbri (# 28, 29 ja 30) ilmunud artikli pealkirjaga „Eesti majanduslikust olukorrast, arengu võimalustest ja eetika tӓhtsusest majandusarengus”.
Jürgen on pärit Tallinnast. Suurepärase inglise keele omandas ta Tallinna Inglise Kolledžis õppides. Peale keskkooli siirdus ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, kus õppis kolm aastat ja tegi ära kõik bakalaureusekraadi saavutamiseks vajalikud eksamid, ent enne lõputöö kaitsmist otsustas kandideerida lisa-aastaks Toronto Ülikooli, kuna see on väga tugev maailmamainega ülikool. Huvitaval kombel osutusid kandideerimisel edukaks nii Jürgen kui Rudolf, kes on kursusevennad Tartu Ülikoolist. Nii nad saabusid siia koos ja ka lahkuvad koos; ka õpingute ajal on üksteisele toeks oldud.
Nii pikalt — kaheksa kuud — pole Jürgen varem kodumaalt eemal viibinud. Põhja-Ameerika mandril viibib ta siiski teistkordselt: esimene reis oli aastaid tagasi Arsise kelladeansambliga USA-sse, kus 20 päeva jooksul esineti mitmetes linnades ja autosõiduga saadi ka hea ülevaade riigist. Kelladeansamblis mängis Jürgen 10 aastat, kuni nende tookordne koosseis suures osas laiali läks, kuna paljud noored suundusid välismaale õppima ja enam ei olnud võimalusi palju koos mängida.
Rääkides õppimisest Torontos, rõhutab Jürgen veel kord siinse ülikooli tugevust, äärmiselt professionaalsed on kõik õppejõud ja ka tudengid tunduvad olema parimatest parimad. Tööd tuleb palju teha ja kell 11 õhtulgi on veel raamatukogu õppivaid noori täis. Loengud, kus käimine on olnud oodatud sündmuseks, mitte kohustuseks, on olnud kõik äärmiselt huvitavad. Ka väljaspool ülikooli tegutsemiseks on palju erinevaid võimalusi. Kohe alguses toimus club fair, kus tutvustati erinevaid tegevusi. Jürgen valis enda jaoks investeerimisklubi, mida korraldavad tudengid ja kus on alati huvitavad külalisesinejad.
Boonusena nimetab Jürgen Toronto elu juures ka seda, et on võimalus kohata paljudest erinevatest maadest pärit tudengeid ja kuulda, kuidas kuskil maal elatakse, seega avardades ka oma silmaringi. Ka eestikeelset suhtlemist on olnud piisavalt.
Elupaigaks on Jürgenil Tartu College, ja tasuta, mille eest ta on ülimalt tänulik. Kui majutuskulud tuleks ise maksta, oleks see arvestatav väljaminek. Jürgen on tänulik ka Ilmar Heinsoo Õppefondi ja Erich Rannu Perekonna stipendiumide eest, mis on võimaldanud katta elamiskulusid. Muide, süüa teeb Jürgen 99% ulatuses ise, vahel harva on käinud ka koos teiste tudengitega väljas söömas. Tartu College'is on neil tavaks saanud, et korraldatakse mitme toa noortega koos pannkoogipühapäevi.
Nüüd, kus eksamid edukalt sooritatud, on jäänud veel pisut aega Torontos ja selle ümbruses ringivaatamiseks — muide, tiheda õppetöö kõrvalt polnud Jürgen jõudnud meie vestluse ajaks külastada isegi veel CN Tower'it —, edasi kojusõit ja bakalaureusetöö kaitsmine maikuu lõpus. Suvi kulub loodetavasti puhkusele Eestis, septembris aga algavad magistriõpingud Stockholmi Majanduskoolis, kuhu Jürgen edukalt kandideeris — temale teadaolevalt oli kandidaate 60-le kohale üle 1000. Tegemist on väga prestiižika majanduskooliga Euroopas, õppetöö toimub inglise keeles ja eks sealgi on koos oma ala ühed tugevamad majandustaustaga noored eri maadest.
Mis aga toob tulevik? Kas kodumaa võib andeka noormehe enda jaoks n-ö kaotatuks lugeda? Ei, seda kindlasti mitte — Jürgen kujutab end ette veel paar aastat „rändamas” — õppimas ja kogemusi kogumas — ent edaspidi plaanib ta kindlasti Eestisse tagasi minna. Valdkond, millega ta tegelda tahab, oleks praeguste mõtete kohaselt ehk konsultatsiooniga seonduv, aga see võib veel muutuda. Ta ütleb, et mõtleb ette ehk aasta-kaks korraga, iga aasta annab selgemad mõtted edaspidiseks ja Toronto-aasta on samuti teinud tema enese jaoks mitmeid plaane selgemaks.
Hobidest: peale nimetatud Arsise kelladekoori tegeles Jürgen 9 aastat karatega, aga see jäi Tartusse õppima asumisega seoses tagaplaanile, kuna treeningud toimusid Tallinnas. Tartu Ülikooli tudengina tegutses ta ka maailma suurimas üliõpilasorganisatsioonis AIESEC, mille kaudu korraldas üritusi: seminare ja konverentse, ise selle käigus palju õppides. Samuti osales ta Tartus majandus- ja investeerimisklubide tegevuses.
Praegu, ütleb Jürgen, kulub suur osa tema vabast ajast erialakirjanduse lugemisele, kuna finantsturgude valdkond on niivõrd paeluv. On ju suur rõõm, kui eriala ja hobi langevad kokku!
Kaire Tensuda
