, siis nüüdseks on see sõna prügikasti heidetud ja ükski endast lugupidav inimene seda enam ei kasuta, kui ta pole just vanamoodne või ei tööta tuletõrjuja, arsti ega torumehena. Väljakutse asemele on nüüd keelepruugis ilma tegemas kaks võõrsõna – ambitsioon ja motivatsioon.
“Eesti keele seletav sõnaraamat” defineerib ambitsiooni auahne taotlusena ja motivatsiooni põhjuste kogumina, mis ajendab inimest mingil viisil toimima. Üsnagi pikad ja kohmakad väljendid. Äkki ongi nende võõramaigulised vasted keelesõbralikumad?
Nentinud, et ei tee paha, kui osataks igasuguseid huvitavaid, tähtsaid ja keerulisi sõnu, muutub kirjutis seejärel lausa paroodiaks: „Need, kellel on ambitsioon ja motivatsioon paigas, on konstruktiivsed. Nad tulevad läbi igast kriisist, kõik nende edukuse indikaatorid tõusevad dramaatiliselt, drastiliselt ja kardinaalselt. Moodsad inimesed ei ole fokuseeritud lokaalsetele ega regionaalsetele missioonidele, nemad integreeruvad ja globaliseeruvad. Nad kommunikeerivad efektiivselt ja on innovatiivsed. Nende regulaarsed raportid on positiivsed ja visioone täis. Reeglina peetakse neid seepärast stimuleerivateks persoonideks, kelle prognoosid ja projektsioonid on ekstremaalselt sofistikeeritud ja püstitavad totaalse kvaliteedistandardi.” Jne, jne… Kas saite aru, millest jutt käib? Inglise keele oskus tuleb selle teksti lahtimõtestamisel muidugi suureks kasuks.
Proovime seda kõike siis sõnaraamatute abil eesti keelde ümber panna. „Need, kelle auahned taotlused ja teatud viisil tegutsemist ajendavad põhjused on paigas, on ülesehitavad. Nad tulevad läbi igast kriisist, kõik nende edukuse näitajad tõusevad vapustavalt, rabavalt ja põhjalikult.
Moodsad inimesed ei ole keskendunud kohalikele ega piirkondlikele eesmärkidele, nemad lõimuvad ja üleilmastuvad. Nad suhtlevad edukalt ja on uuendusmeelsed. Nende korrapärased ettekanded on elujaatavad ja nägemusi täis. Reeglina peetakse neid seepärast virgutavateks isikuteks, kelle ennustused ja kujundid on äärmiselt elutargad ja püstitavad täieliku kvaliteedi taseme…”
See kohmakas tekst meenutab automaatseid tõlkeid, mida pakuvad interneti otsimismootorid ja Euroopa Liidu portaal. Kunagi kasutas seda teenust üks kolleeg, üritades saada täpsemat selgust mingi silmahaiguse suhtes. Automaat-tõlk tegi seejuures aga saatusliku vea sõna pupil tõlkimisel, eelistades (silma)pupilli asemel sõna “õpilane”. Mõlemate kirjapilt on ju inglise keeles täpselt sama – (pupil).
Kui teaduslikes ettekannetes või artiklites kasutatakse ülearu palju võõrsõnu, on see mõistetav. Kui seda tehakse aga laiemale avalikkusele mõeldud väljaannetes ja artiklites, on tegemist keelelise peenutsemisega stiilis: vaadake ja imetlege, kui tark ja intelligentne ma ikkagi olen! Kui peenelt ma oskan väljenduda!
Helilooja Märt-Matis Lille sulest ilmus 13. mai ajalehes Postimees artikkel „Lihtsusest ja keerulisusest”. Ta kirjutab, et meie praegust aega iseloomustab ühelt poolt pidev muutumine lihtsast keerulisemaks. Teisalt on aga näha ka vastupidist tendentsi – inimeste nägemus maailmast muutub järjest lihtsustatumaks või soovitakse lihtsamat maailmakäsitlust. Millist teed minna?
Paljud arvavad, et oleks normaalne, kui kõikjal räägitaks ainult inglise keeles, kuna selle positsioon on maailmas vaieldamatult esikohal. Lill toob aga esile, et ka inglise keel on rahvusvahelise üleilmastumise käigus kaotanud oluliselt oma sõnavara rikkust ja seeläbi muutunud vaesemaks. Artiklile lisatud kommentaaris arvab Allar Õunapuu, et inglise keel võib aja jooksul muganduda, nagu see juhtus omal ajal ladina keelega, mis sulandus erinevatesse rahvuskeeltesse. „Kui inimesed tahavad kuskil piiratud maalapil ellu jääda, siis peavad nad üksteist mõistma. See on eksistentsiaalne küsimus. Kui kasutada keelt, mida ei mõisteta (näiteks eurodirektiivide segast keelt), siis jäävad põllud sööti, elu ikaldub,” kirjutab Õunapuu.
Nagu ülaltoodust järeldub, on võõrmõjud eesti keeles üha enam maad võtmas. Mugavusest või laiskusest võetakse eesti keelde üle ingliskeelseid sõnu, mis juurduvadki keelepruuki. Seda isegi juhul, kui eestikeelsed vasted on olemas. (marketing – turundus; show – etendus; action-film – märulifilm jne).
Mullu ilmus Eestis kirjastuse Valgus väljaandel „Võõrsõnade leksikoni” kaheksas trükk, mis on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi võõrsõnade õigekirja või päritolu vastu. Leksikon sisaldab ligi 40.000 märksõna ja maksab üle 40 euro. Kui võõr- ja laensõnade kasutamine sama hoogsalt jätkub, muutub see 1216-leheküljeline väljaanne käsiraamatuks ilma milleta enam hakkama ei saa.
Elle Puusaag
