Esimene ebalev pilk kavalehele tekitas kohmetust – silm otsis asjatult Bachi. Tema asemel astusid areenile järjekorras Hugo Lepnurm, Roman Toi (kahe palaga), Peeter Süda, Edgar Arro, Veljo Tormis, Toomas Tuulse, Arvo Pärt, Ester Mägi ja Priit Ardna. Majesteetlikud avahelid, pühendatud Tallinna Toomkiriku oreli restaureerimisele, hajutasid ebaluse. See asendus peatselt aukartuse ja lugupidamisega eesti orelimuusika viljelejate vastu, mis iga uue nime esile kerkimisega süvenes.
Eriliseks muutis kontserdi asjaolu, et siin oli religioosne element oskuslikult ühendatud rahvuslikuga. Õige mitmes helitöös oli leidnud rakendamist rahvalaulu temaatika. Eesti põlisasukate hiied ja urikivid ilmusid nähtamatult kristliku kiriku altari kõrvale, ilma kellegi usulisi tundeid riivamata. Torupill jorises liturgiliselt, vaeslapse hala leidis tee Issanda helduse ja halastuse juurde. Loodus ja Looja ilmutasid end samaaegselt nagu kinnitamaks, et üheta pole teist.
Ene Salumäe tutvustas oma kunstnikuprofiili mitte niivõrd virtuooslikust, vaid subtiilselt peenest tunnetuslikust küljest. Organisti võime ja oskus esitatud helindeid huvitavalt „orkestreerida” pakub teinekord rohkem kui hiilgav tehnika. See tuli eriti mõjuvalt esile Veljo Tormise rahvaviiside töötluses interpreedi enda arranžeeringus kogust „13 pilku oreli poole”. Kavas leidus teisigi vähekuuldud helipärleid. Arvo Pärt on pea alati suuteline kui mitte üllatama, siis ikka aina uudsena ilmuma. Toomas Tuulse lihtsa koraali teemal improviseerides üllatas küll. Roman Toi oma „Särava tähega” suutis näidata veel üht senitundmatut nüanssi tema ulatuslikus loomingus. Ei saa lahti tundest, et Johann Sebastian seisis päris aupaklikult kiriku tagaseinas ega osanud solvuda tema seekordsest hülgamisest.
Koguduse nimel tänas kunstnikku lilledega koguduse nõukogu esinaine Riina Klaas ja nüüd oli kogudusel võimalik muunduda publikuks ning aplodeerida. Ene Salumäe reageeris sellele lisapalaga koguduse endise organisti Lembit Avessoni loomingust, millega ta vahetult enne kontserti oli jõudnud tutvuda.
Täname haruldase külakosti eest!
Eerik Purje
