, et temast saab tulevikus nõukogude võimu alt vabaneva Eesti Vabariigi president või et hiirvaikne Põhja-Euroopa riigikene [Eesti] muutub võimsaks majandustiigriks.
Just president Ilvese ja peaminister Andrus Ansipi juhtimisel suutis Eesti suhteliselt kiiresti väljuda majanduskriisist, olles teistele Euroopa riikidele eeskujuks. Ent millise hinnaga? Kasinus, kärpimised ja kokkuhoid, mille tagajärjeks on omakorda vaesus ja väljaränne jõukamatesse riikidesse. Mis olnuks selles olukorras alternatiiv? Mitmete suurte laenude najal pillavalt elanud eurotsooni riikide kogemused näitavad, et just kasinus on õige tee kriitilise olukorra parandamiseks. Nagu president Ilves mullu juulis toimunud Teaduste Akadeemia Eesti Sõprade rahvusvahelisel sümpoosionil ütles: “Eesti jaoks ei olnud kasinus valik, vaid vältimatus, sest ei laenamine ega devalveerimine polnud meie olukorras võimalikud.”
Ometi ei peeta Eesti eeskuju mitte alati ja kõikjal järgimisväärseks. Nii vihjas näiteks Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso möödunud nädalal peetud kõnes, et kärpimistel ja kokkuhoiul on siiski teatud piirid. Barroso kinnitas, et ehkki kasinusmeetmed on fundamentaalselt õiged, on nendega nüüdseks jõutud kriitilise piirini. Ka Euroopa Nõukogu president Herman Van Rompuy leiab, et käesolev kriis on väldanud liiga kaua ja eurooplaste kannatus on katkemas.
Dan Steinbock küsib internetiportaalis EUobserver, miks kasinus, mida Brüssel on siiani innukalt toetanud, Euroopas enam ei toimi. Ta toob näiteks president Hooveri valitsemisaja 1930ndad aastad USAs, kus samuti püüti juurutada kokkuhoiupoliitikat, ent see viis Suure depressioonini. Aastatel 1929-1933 tõusis tööpuudus Ühendriikides 3%-lt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. Kas Euroopa on astumas samasugust allakäigu teed? Eelmisel nädalal jõudiski tööpuudus Hispaanias juba 25%-ni.
Mäletame ehk veel mullust USA majandusteadlase Paul Krugmani debatti president Ilvesega Eesti edukuse teemal. Krugman avaldas New York Times'is kirjutise, milles ta kahtles, kas Eestit tasub ikka vaadata kui kokkuhoiupoliitika edukuse näidisriiki ja väitis, et mitte. Nüüd on Krugman oma kriitikanooli lennutamas kasinuspoliitikat pooldava Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni pihta, keda ta on pärjanud tiitliga Rehn of Terror (!)
Steinbocki hinnangul suudetakse Euroopas võlakriisist väljuda vaid kärpimiste ja majanduskasvu soodustavate meetmete balansseeritud kombinatsiooniga. Loodetavasti suudab mõni majandusgeenius kuldse kesktee kulgu Euroopa poliitilisel maastikul määratleda ja selleks tõhusaid abinõusid pakkuda.
Elle Puusaag
