Telli Menüü

Mannheimi elanikud ajasid neonatsid linnast välja

Udugi polnud sel varajasel rõskel veebruarilaupäeval jõudnud veel kaduda, kui inimesed hakkasid kogunema Mannheimi kesklinnas asuva tööstusametiühing Industriegewerkschaft Metall (IGM) ette. 2. mail, 80 aastat tagasi ründasid seda hoonet Hitleri pruunsärklased, vahistades kohalikke ametiühingutegelasi. Suur osa neist surid hiljem kas vanglates või koonduslaagrites. Nüüd olid diktaatori järglased esitanud linnavalitsusele avalduse, et soovivad avaldada meelt Ida-Euroopast Saksamaale saabunud sisserändajate vastu.

Antifašistid ehk vasakpoolsed radikaalid on alati seal, kus neonatsid. Nad otsivad vägivaldseid konflikte. Nad riietuvad musta ja peidavad oma näod suurte päikseprillidega. Mannheimis kokkupõrkeid ei toimunud.
Metropoli ülemmeer dr Peter Kurz ütles: „Mannheimis ei ole rassistlikud paroolid teretulnud. Linn on läbi aegade olnud avatud kõigile. Me seisame sallivuse, vabaduse ja solidaarsuse eest.”


Ka IGM ja ühendus „Mannheim parempoolsete radikaalide vastu” kutsusid koos teiste organisatsioonidega linnaelanikke demonstreerima neonatside vastu. Nad nägid Saksamaa natsionaaldemokraatliku partei (NPD – Nationaldemokratische Partei Deutschlands) korraldatud meeleavaldust provokatsioonina kõikide kodanike vastu, kes soovivad ainult ühte – elada sõbralikult üksteise kõrval. Vastudemonstrantidega olid ühinenud mitmed poliitikud, nende hulgas Bundestagi saadikud, sotsiaaldemokraat Stefan Rebman ja liberaal dr Birgit Reinemund, samuti rohelised, Baden-Württembergi liidumaa parlamendi saadik Wolf Raufelder ja linnapea Felicitas Kubala.

Pruuni ekstremismi pooldajad ei tunnusta inimeste võrdväärsust, vaid jälitavad neid, kellel ei ole nende ideoloogia kohaselt õigust elada. Seekord oli demonstratsiooniõigust taotlenud NPDle lähedal seisev Kameradschaft (sõpruskond) Zweibrücken Pfalzis.

Linnaelanikud demonstreerisid oma võimu

Üleskutse peale saabusid Neckarstadt-linnaosasse, kus traditsiooniliselt elavad just sisserändajad, umbes 1500 kodanikku. Vastumeeleavalduses osalesid nii noored kui vanad, nii töölised kui intellektuaalid, nii sakslased kui migrandid. Nad protesteerisid valjuhäälselt, osaliselt vilistades ning lusikate ja plekk-kruusidega vastu politsei poolt asetatud metallpiiraeda, nn Hamburgi trelle tagudes, kui pruuni sõpruskonna väike eeltrupp saabus vanale messiplatsile pidama oma kihutuskõnesid. Detlef Walkile kuuluva transportmasina numbrimärgid olid 1818. Neonatside salakeeles tähendab see Adolf Hitler.

Politsei oli piiranud platsi aegsasti ümber ja turvanud kohad, kus oli oodata kokkupõrkeid neonatside ja vastumeeleavaldajate vahel, sest antifašistide ühingu AK Antifa liikmed kasutavad meelsasti vägivalda oma põlisvaenlaste vastu. Kohal oli tublisti üle tuhande korravalvuri, nende seas ratsa- ja antikonfliktkomandod. Hitleri jüngritele oli politsei andnud ümberpiiratud platsil kogunemiseks spetsiaalse koha, sellegi olid korravalvurid omakorda turvanud. Tahes tahtmatult jättis see mulje, et pruuni sõpruskonna liikmed on nagu haruldased ahvid loomaaiapuuris, keda on tulnud jälgima massiliselt külastajaid.

Professionaalselt organiseeritud aktsioon

Karjunud oma esimese pahameele neonatside vastu välja, rivistasid radikaalide vastased ennast professionaalselt ümber. Nende tegutsemine on minutilise täpsusega ette plaanitud, sest nüüd vallutasid vastudemonstrandid koos antifašistidega välkkiirelt kõik messiplatsile viivad teed ja saavutasid oma dünaamilise aktsiooniga selle, et politsei oli sunnitud sulgema nii auto- kui trammiliikluse. Nii osutus neonatside tulek meeleavaldusplatsile võimatuks. Politsei korralduse kohaselt olid nad jätnud oma sõidukid väljaspool linna olevale parkimisalale.

Samal ajal püüdsid messiplatsi „puuris” alustada kaheksa neonatsi oma rassistlikke kõnesid. Pascal Wilzius tõi minibussist välja Hitleri Reichi värvidega lipu. Tuntud Zweibrückeni pruunsärklane Detlef Walk ja tema tütar Jasmin koos elukaaslase Manuel Kleiniga rivistasid ennast demonstratiivselt pruuni sõpruskonna reklaami taha, tehes näo, nagu ei läheks neile vastumeeleavaldus korda. Marco Mörschel hakkas demonstrante pildistama. See oli jõuetu üritus tekitada platsile kogunenud kodanikes hirmu: „Vaadake, me jäädvustame teid, me teame nüüd, kes on meie vastased,” soovis ta selle aktsiooniga vahendada. Kohaliku NPD juhatuse liige Jan Jaeschke püüdis alustada oma kõnet, kuid tema paroolid kadusid vastaste poolt tekitatud kära sisse. Samal ajal andis kohalik Bermuda-raadio platsile asetatud kõlarite kaudu üle informatsiooni pruunide kamaraadide saatuse kohta, keda vastudemonstrantide poolt moodustatud kett ei lasknud läbi messiplatsil oleva grupi juurde. Headest uudistest said Mannheimi kodanikud uut hoogu juurde, nad hakkasid „pommitama” Hitleri jüngreid munade, kasutatud teekottide, kuid ka ratsapolitseinike hobuste asfaldile tehtud väljaheidetega.

Nüüd said „puuris” olnud neonatsid lõpuks aru, et nende rassistlikul aktsioonil pole mõtet. Suure kiiruga pakkisid NPD-sümpatiseerijad oma rekvisiidid minibussi tagasi ja lahkusid politseieskordi saatel kiirustades linnast.

Teisteski Saksamaa linnades on viimastel aastatel tekkinud aktiivsed liikumised pruuni ideoloogia levitajate vastu. Cottbusis oli samal laupäeval tulnud tänavale pea kolm tuhat rassistide vastast, kandes loosungeid tekstidega „Parem on juua kuuma teed kui pruuni kastet” või „Natsid välja inimeste peadest”. Organisaatorite pressiesindaja Mathias Kohler jäi Mannheimi aktsiooniga ülimalt rahule: „Tänavatele tuli rohkem inimesi, kui arvasime. Me loodame, et neonatsid said lõpuks aru, meie Mannheimis ei ole neil midagi otsida.”

Mille järgi tunneb ära neonatse

Mitmed sümbolid ja koodid nagu „88″ (Heil Hitler) või riietusesemed „Thor Steinar” ühendavad pruuni mõttemaailmaga inimesi. Kui veel 1980-1993 raseerisid Hitleri jüngrid oma pea paljaks ja kandsid oliivirohelist või musta sõduririietust, siis tänapäeval on neonatse välimuse järgi raske leida. Ainult tähelepanelikul vaatlejal on seda võimalik kindlaks teha. Näiteks tulevad firma Lonsdale Londoni jakke avades silmapiirile tähed „nsdap” – see on natside keelatud partei NSDAP akronüüm. Või siis valmistaja Fred Perry polosärkide kaelusel on võidu märgiks loorberipärg ja natside värvid must-valge-punane. Diktaatori järglased soosivad veel selliste firmade nagu Troublemaker, Harry North, Masterrace Europe ja Rizist riideid. Kuid muidugi leidub ka aktiviste nagu Christian Worch, Axel Reitz ja Philipp Hasselbach, kes tänaseni kannavad vormirõivaid, mis meenutavad Hitleri gruppide poolt kantud vormiriietust või pikki Gestapo nahkmantleid. Viimasel ajal on märgata, et neonatsid kannavad vasakpoolsete radikaalide, autonoomsete natsionalistide riietust, mh musta kapuutsiga jakke.

Noorte esimesed kontaktid pruunsärklastega toimuvad peamiselt muusika kaudu, tuntuim rassistlikke tekste levitav rühm on allmaailma projekt Landser ja grupid nagu Sturmwehr, Störkraft, Stahlgewitter jt. Number „88″ ei tähenda aga mitte ainult „Heil Hitler”, vaid ka „SS” kui lugeda tähti alfabeedi lõpust. Kood „14″ pärineb USA neonatsilt David Eden Lanelt „We must secure the existence of our people and a future for wihit children” (Me peame kaitsma oma rahva oma valgete laste tulevikku). Mainposti andmete kohaselt on Saksamaal momendil 7000 huligaani, kellest kuulub aga ainult väike osa neonatside grupeeringutesse. Sellest hoolimata on saanud NPD uus keelustamisüritus uut tuult purjedesse. Liidukantsler Angela Merkel soovib teatada oma otsusest märtsi lõpus. 18. märtsil 2003 ei võtnud Liitvabariigi Põhiseaduskohus rassistliku erakonna keelustamist menetlusse, kuna selgus, et NPDs on nn V-mehed ehk kaitsepolitsei poolt palgatud neonatsid, kes raha eest olid olnud valmis andma informatsiooni riigi kaitsjatele. Nüüdseks on kaitsepolitsei lõpetanud V-meestega igasuguse koostöö.

 

 

Aino Siebert

 

Fotogalerii – Fotod: Aino ja Werner Siebert


 

Loe edasi