siis täna võime tõdeda, et vahepealsetel aastatel me mitte ainult pole suutnud hoida 1991. aastal taas saavutatud vabadust, vaid oleme jõudnud seda ka täiendavalt kindlustada ning meie riikluse vundamenti tugevdada. Kahetsusväärselt peame tunnistama, et nii mitmedki meiega koos alustanud Nõukogude okupatsiooni ikkest vabanenud riigid ei saa samaga kiidelda. Eesti edukus ja tugevus pole seega mitte reegel või midagi iseenesestmõistetavat, vaid pigem erand!
Vaatamata sellele, et Eesti riigi eluloos on viiekümne aasta jagu lehekülgi punase tindiga täis soditud ning väga valus on mõelda nendele kaotustele inimeludes, teostamata jäänud plaanides ja ideedes, mis Nõukogude okupatsioon meile kaasa tõi, on Eesti nendest raskustest selgelt üle saamas. Ligi üheksa aastat Euroopa Liidu ja NATO liikmena on kindlasti aidanud kaasa meie kiirele arengule ning hoidnud meid igal hommikul kiikamast päikesetõusu suunas kartuses, et sealt peale päikese ka miskit paha tõuseb. Meie riiklik julgeolek on meile väga tähtis ja me tegutseme selle kaitsel nii „pehmes” kui „kõvas” vormis, kuid meie vaim ja silmad on suunatud ikka läänekaarde ja tulevikku. Paremasse tulevikku.
Eelmisel nädalal toimus Brüsselis Euroopa Ülemkogu istung, millel Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu EL eelarve aastateks 2014-2020. Vaatamata EL üldise eelarve kogumahu vähenemisele, mis on kriisiajale igati kohane, sisalduvad uues eelarves toetussummad paljudele projektidele, mis on Eestile olulised nii majanduslikult kui julgeolekuliselt. Näidetena võib tuua rahaeraldised Eesti ja Soome vahelise gaasitrassi ehitamise, regionaalse vedeldatud maagaasi (LNG) mereterminaali rajamise ja Tallinna Varssaviga ühendava kiirrongiühenduse Rail Baltica rajamise alustamiseks. Seega rühib Eesti edasi koos meie Euroopa sõprade ja partneritega, tehes tasapisi tagasi 50 okupatsiooniaastaga tekkinud mahajäämust. Samavõrra tähtis, kui eelarveläbirääkimiste tulemus, on olnud nende läbirääkimiste kulg ise. Siinkohal on meil meeldiv tõdeda, et Eestit võetakse Euroopas tõsiselt. Oleme oma talupojamõistuse järgi juhitud riigi rahanduse ja majandusega näidanud, et meid tasub kuulata ja miks mitte ka meie pealt õppida.
Tuleb siiski tõdeda, et kui väliste vaenujõudude ja mõjude vastu on Eesti suutnud ennast päris hästi kaitsta, pole meie riigi tulevik päris pilvitu. Kindlasti on tugevalt liialdatud ja ennatlikud ühe riigikogu liikme poolt hiljuti esitatud väited eesti rahva ja keele väljasuremisest, kuid Eesti demograafilised trendid ja Eesti elanikkonna pidev vähenemine, peamiselt väljarände tõttu, on siiski murettekitavad. Seetõttu sõltub Eesti riigi ja rahva tulevik suuresti sellest, kas suudame muuta oma maa ja riigi selliseks, kus eestlastel on maailmas kõige parem elada. Me ei pea sulgema oma riigi väravaid haritud ja ettevõtlike ning Eestisse lõimuda soovivate välismaalaste ees. Varem või hiljem jõuame majanduskasvu ootustes taas olukorda, kus meil on Eestis puudu töökätest ja neid nutikalt suunata oskavatest peadest. Kuid oma riigi ja kultuuriruumi hoidmisel ei saa me siiski jääda lootma sisserännanutele.
Suure ja positiivse panuse Eesti arengusse on juba andnud ja saavad ka tulevikus anda need Eesti juurtega Kanadas ja teistes riikides sündinud ja kasvanud noored, kellel on soov ja tahe oma tulevik siduda just Eesti ja Euroopaga. Kuigi Eestisse tagasipöördumine ja kohalikku ellu sisseelamine pole alati kõige lihtsam, on asi väärt proovimist! Lõppude lõpuks on selle eelmised põlved ju pidanud omal nahal Kanadas ja mujal läbi tegema ning ega uus põlvkond pole kehvem! Neile Eesti päritolu Kanada kodanikest noortele, kellel Eesti passi veel taskus ei ole, annab suurepärase võimaluse aasta või paar Eestis elada ja töötada Eesti ja Kanada vahel sõlmitud noortevahetuse leping. Kui on tahtmist, saab Eestis viibimise ajal taastada oma sünnijärgse Eesti kodakondsuse ning jätkata oma elu Eestis juba täieõigusliku Eesti kodaniku ja eurooplasena.
Loodan, et käesoleva pöördumise alguses nimetatud verstapostist möödumine avab meie tunnetatud iseolemisele uue hingamise ning sisendab meile usku oma rahva ja riigi tulevikku. Kui me väga seda soovime ja selle nimel tegutseme, siis me jääme kestma! Igavesti!
Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti!
Riho Kruuv
asjur
EV suursaatkond Kanadas
