Seda pakub Tallinna uhke restoran Egoist ning läinud laupäeva Postimehe Arteris jagas retsepti restorani peakokk Heidi Pinnak. Kui olen väga ettevõtlik, äkki üritan teha elu esimese orsoto. Risoto on teadupärast riisiroog, orsoto aga odrakruupidest (hulled või pearl barley) ja seega täiesti ürgeestilik kruubipuder igasugu tänapäeval kättesaadavate lisanditega.
Tõenäoliselt süüakse tol päeval kõige enam klassikalisi kiluvõileibu munaga. Meenuvad veel ümmarguseks lõigatud toekad seemneleiva-ampsud heeringa või mingi suitsukalakreemiga. Minu uus lemmik, mille üle külalised läinud aastal erutusid, on Soomes toodetud väikesed krõbedad näkileivakausikesed, mille sisse saab pista maksa-, herne- või põldoapasteeti, tuubist Rootsi Kalle's kaaviari või törtsuke tursamaksasalatit. Pean tunnistama (ja andku eesti kalamehed andeks), et kipun eelistama Norrast pärit toodet “King Oscar Norwegian cod liver” väiksemas plekkpurgis. Klassikalise tursamaksasalati puhul lisatakse siidjale heledale maksale hakitud sibulat ja keedumuna. Kõik! Imehea on see just röstsaial.
Ka väikestel köögiabilistel (6 ja 3,5) on aeg selgeks saada vankumatu põhitõde: heeringa ja kilu all peab olema rukkileib ja soolalõhe all sai, peal sidrun ja till.
Üks eriline ja tore, ehtne Lõuna-Eestist pärinev köömnetega juust selleks tähtpäevaks on sõir. Eriti hea oleks see Vertigo Gourmet kadakamarjaleival – see on tume rukkileiva baguette. Hästi sobiks selle viilule soe kitsejuust, keedupeedikild ja rukola leht. Lihtne, aga maitsevõimas ja kirev amps.
Sille toidublogist leidsin huvitava suupiste mulgipallid (mulgipuder singi-sibulalisandi ja juustuga). Vaja on 1 kulbitäis mulgiputru (tangu-kartulipuder, mida õnneks saab Eestis toidupoest ka valmiskujul osta), 4 spl jahu, 2 spl praetud singikuubikuid praetud sibulatükkidega, 50 g juustu, pipart, soola, paneerimiseks riivsaia. “Mulgipuder segada singi, juustu, jahu ja maitseainetega. Muna pole vaja panna, püsib hästi koos. Vormida väikesed pallid, mis paneerida riivsaias ja praadida pannil mõlemalt poolt pruuniks.”
Joogiks kujutan ideaalis ette oma marjamahlast või -siirupist värsket rüübet või miks mitte vahelduseks karastavat taime(jää)teed külmutatud viinamarjade või maasikatega. Kui võluväel ilmuks vanas tolmuses pudelis maagiline leedripuuõisiku eliksiir või pärnaõiesiirup, sobiks see oivaliselt õues valitseva hõbevalge maastikuga…
Kas magusaks ongi lõppude lõpuks ruumi, kui päev läbi näksitud? Maius nimega jäine avokaado kondenspiimakook, mida kaunistavad härmas punapohlad, on külm ja seega võib loota, et äkki tõmbab kõhus kokku…? Retseptiga saab tutvuda Tuuli Mathiseni toidublogis “Ise tehtud. Hästi tehtud.” (toiduteemal.blogspot.com). Rammusate toorjuustukookide asemel tundub tegelikult kõige tavalisem ja armsam õunaplaadikook olevat lihtne ja omane pidupäeva lõppakord. Nagu ka bubert ja lumepallisupp. Viimase valmistamiseks läheb vaja liiter piima, 5 muna, 4-5 sl suhkrut ja vanilli. “Pane piim pliidile ja lase keema. Vahusta munavalged kõvaks valgeks vahuks, lisa 1 sl suhkrut ja vahusta edasi. Kui piim keeb, tõsta sinna munavalgeklimbid ja pööra neil hetke pärast külge. Tõsta klimbid vahukulbiga kaussi. Vahusta munarebud ülejäänud suhkruga. Lisa veidi kuuma piima ja vanilli ning vala vaht pidevalt segades keeva piima sisse. Kuumuta paksenemiseni. Jaga magustoit kausikestesse ja tõsta munavalgeklimbid sisse.” (Vanaemade kokaraamat, 2008)
Kui nüüd Maru enda kokaraamatu lahti lõin (Maru maitsev maailm, 2008), tundus vastupandamatu ja kõige õigem selle päeva toekaks roaks “Soe brokolisalat mozzarella, vürtsikilu ja kooreta keedetud vutimunadega”. Pererahval on õnneks õigus viimase hetkeni peo toidusedelit kohandada.
Riina Kindlam
