fbpx
Telli Menüü

VERINE SÄRK JA MUU SELLE JUURDE KUULUV – Algas VEMU jututubade sari

VEMU esimeses jututoas laupäeval, 2. veebruaril toimus elav arutelu VEMU sisu teemal. Jututubasid tuleb mitu, igal korral erinevate gruppidega meie eesti ühiskonnas.

Piret Noorhani, VEMU peaarhivaar, juhendas diskussiooni VEMU sisu kohta. Küsimus tuleb põhjalikult läbi mõelda ja aegsasti alustada ettevalmistustega. Esimeses konsultatsioonigrupis olid inimesed, kes pidevalt Tartu College'is käivad, hiljem kaasatakse teisi organisatsioone ja huvilisi, moodustades lõpuks VEMU Sõprade Seltsi, kes aitaks tegevusi läbi viia ja raha koguda.
VEMU esimeses jututoas. Vas. Jaan Meri, Piret Noorhani ja Kerly Ilves. Foto: Taavi Tamtik


Piret tõstatas mõned olulised küsimused, andes ise vastuseid:
Kas on muuseumi vaja? Maailm on neid täis, järelikult on neid vaja.
Miks on neid vaja? Muuseumid on pärandi ja identiteedi hoidjad ja toovad asjad silmade ette uuel huvitaval viisil, „et vanad asjad kõnetaksid uusi põlvkondi.”
Kellele? Huvirühmale, kes muuseumi tekitab ja hakkab oma lugusid rääkima, peamiselt Kanada eestlastele. Samas peab see olema huvitav teistele, nagu Eesti-eestlased, väliseestlased mujal ja kanadalased.
Kuidas? Selleks tuldigi kokku, et aru pidada tulevaste näituste sisu ja teostuse üle.

Jaan Meri selgitas powerpoint'i kasutades, millised on VEMU kolm faasi, näidates projekteeritud valmis maja ja plaane faasidest.

Esimene faas (vundament, garaaž ja 7000 ruutjalga arhiivi) on valmis. Teises faasis (2014) ehitatakse sissekäik Madison Avenue'lt ning seatakse sisse lift. Kolmandas faasis ehitatakse viimane osa hoonest ja lift puuetega külastajaile.
Uues hoones on kolm korrust, teine korrus hõlmab 2500 ning kolmas 3500 ruutjalga. Maapealne pindala on 7800 ruutjalga. Teisele korrusele on kavas ehitada 72–kohaline hea audiosüsteemiga teatrisaal. J. Meri sõnul on ehituse valmimiseks vaja veel 1.5 milj dollarit, millest on laekunud $400,000.

Piret, olles hiljuti lugenud Hilde S. Heini raamatut „The museum in transition”, edastas mõningaid autori mõtteid moodsast muuseumist. Muuseumid on muutunud passiivsetest koguvatest, näitavatest, säilitavatest asutustest aktiivseteks kultuuri kujundajateks ja väärtuste loojateks. Muuseumi ülesanne võiks olla inimeste harimine ja mõjutamine, pakkudes külastajatele võimalusi aktiivseks osalemiseks. Tänapäeva muuseum ulatub oma seintest väljapoole – virtuaalsusse. Piret tõi näiteks eesti päritolu Sean Flinn'i, kellel on veebilehekülg „Half-Estonian” www.halfestonian.com, kuhu ta on paigutanud fotod perekonna arhiivist ja kirjutanud juurde tekstid. Muuseum võiks olla ka värav, mille kaudu pääseks sellistele veebilehekülgedele. Samuti rääkis Piret juutide muuseumide kogemustest, millest mõjuvaim oli Yad Vashem Jeruusalemmas.

Suit Olvet, Vello Tõu, Keto Soosaar ja Merike Weiler. Foto: Taavi TamtikÜmarlaua „ajurajus” esitati mitmeid mõtteid. Suit Olvet ütles, et
VEMU eksisteerib juba ilma majata. Sisu peab valima kõigist kogemustest, mis on tallel. Peaks näitama, kus väliseestlased on, kui palju neid on, kust nad tulid, mis paiskas neid mööda maailma. Ta võrdles püsinäitust tapeediga – oled kord näinud, ei märka seda enam. Ta tõi esile ka hulga külastatud muuseumide imponeerivaima eksponaadi – Gustav Adolfi verise särgi Livrustkammareni muuseumis Stockholmis. Ka Reet Sepp pidas oluliseks, et eksponaadid peaksid seletama, kust ja miks me siia tulime.

Muuseum võiks olla märkimisväärne pidukoht, näiteks nagu ROM. VEMUs võiks ka olla kunsti, mis on seotud eestlaste kogemustega.

Keto Soosaare arvates on „kellele” kõige tähtsam. Kellele võiks museum huvi pakkuda 20 aasta pärast? Paiknedes ülikooli külje all, oleksime hea ressurss sotsioloogidele. „Kus” küsimus on juba lahendatud, nagu märkis Elmar Tampõld, sest väärtuslik maatükk südalinnas, kahe ristuva allmaaraudteeliini ristumiskohas, on olemas.

Vello Tõu ütles, et VEMUs võiks olla interaktiivsed eksponaadid. Ajalugu, geograafia, kunstiteosed, muusika, filmid – kuuled, näed, katsud. Kauplus võiks ka olla. Sama teemat toetasid ja arendasid edasi Taavi Tamtik ja Kerly Ilves.

VEMUl on loodud side prof Brent McKenzie'ga Guelphi Ülikoolist, kes on esimene VEMU Academic Research Fellow ja kelle õpilased hakkavad uurima teemasid, mis tegelevad eestlastega. Tema abil võime näha, mis on outsider'i vaade meie rahvale. Stipendiaadid, kes ei valda eesti keelt, võivad uurimusi teha teistes Kanada mäluasutustes. Nii saame teada, mis mujal leidub. Võib-olla toob „Fellowship” pooleestlasi juurde?

Elav arutelu tekkis keele küsimuses. Kedagi ei saa ega tohi puuduliku eesti keele pärast eemale tõrjuda. Loomulikult peab inglise keel muuseumis olema, kuid hoida tuleb ka tasemel eesti keelt ja edastada selles informatsiooni. Eesti kultuur on keelepõhine.

Lõppmärkustes ütles Piret, et kavas on korraldada veel mitmeid jututubasid erinevate seltskondadega. Lõpuks tahaks aga moodustada VEMU sõprade seltsi. See asutatakse tõenäoliselt pidulikult muuseumipäeval maikuus.

Alliki Arro

 

 

 

 

Fotogalerii – fotod: Taavi Tamtik


Loe edasi