Eelmisel aastal istus ta Moskva rahvusvahelise noorte organistide konkursi žüriis. Võistluse reglement nägi ette, et igal õhtul pärast noorte esinemist pidi üles astuma ka üks žürii liige. Noorte talentide kõrval esinemiseks valis Uibo oma oreliteose „Apocalypsis Symphony” 4. osa „Uus Jeruusalemm”. Omapärase helikeelega, suurepärase vormitunnetusega heliteos meenus tegijatele, kui koostati festivali „Euroopa jõulud” programmi. Eestis oli selleks ajaks Andres Mustoneni käe all kõlanud juba oreliteose 4. osa materjalidele loodud vokaalsümfooniline teos. Selleks, et suurteost saaks Moskvas tervikuna ette kanda, pidi Uibo ülejäänud kolm osa ühe kuu (sic!) jooksul orkestrile ja segakoorile seadma. Selles uskumatu kiirusega tehtud töös oli talle abiks organistist sõber Toomas Trass, kes sisestas Uibo orelipartii partituurilehtedele ja trükkis need arvutist välja. Seejärel kandis autor orelipartii laiali erinevatele orkestripillidele (näiteks oreli flöödiregistris kirjutatud muusikaline materjal läks partituuris flöötide reale jne). Orelist endast sai üks harmooniat toetav pill. Lisaks tuli kirjutada kooriosa Uue Testamendi Ilmutusraamatu 21. peatüki tekstidele.
„Orel on kõlavärvide laboratoorium”, ütleb Andres Uibo. „Organisti jaoks on sümfooniline mõtlemine veres. Sain juba tudengina prof Hugo Lepnurmelt kiita, et mul on hea kõlavärvide taju. Värvikalt registreeritud teos kõlabki juba nagu sümfooniline teos!”
Uibo ei varja oma rahulolu teose esituse üle Moskva festivalil. Esitajateks olid vene tippinterpreedid – Moskva Raadio Orfei sümfooniaorkester Andrei Jakovlevi juhatusel, vaimulikule muusikale pühendunud segakoor Blagovest (peadirigent Galina Koltsova). Orelit mängis Aleksei Šmitov. “Iga muusik on siin mitme konkursi laureaat ja on võimeline iga kell üles astuma ka solistina,” ütleb Uibo. „ Dirigent juhatas 50 minutilist teost peast. Kõik mu keerulised sisseastumised näitas õigesti kätte, kuigi mu taktimõõdud vahelduvad kogu aeg,” on Uibo vaimustunud.
Muusikalistest ja sõnalistest sümbolitest tulvil teos viib kuulajaid jumaliku ilmutuse müstilisse maailma. Filosoofiliselt on eriti huvitav viimane osa „Uus Jeruusalemm”, kus orkester jaguneb kaheks – pooled muusikud mängivad Idamaade ja teine pool harjumuspärasemates Lääne laadides. Finaalis nad põimuvad ja nii sünnib uus universaalne laad, mis tõstab kõik eelneva täiesti uuele tasandile.
Sirje Vihma-Normet
