Olen väga tänulik Rapla ja Järvakandi kogudusele, kes on mulle pakutud võimalusse nii heatahtlikult ja soosivalt suhtunud. Minu jaoks teeb mineku kergemaks ka see, et on inimesi, kelle hooleks võin rahumeeles koguduste töö jätta.
Ootan erilise põnevusega kohtumisi nii Kanada kui USA lääneranniku eestlastega, et kuulata nende lugusid sellest, kuidas nad kodumaast nii kaugele on sattunud ja sinna oma juured ajanud. Ka seda, milline roll nende identiteedis on kanda omakeelsel kirikul. Kindlasti pakub omajagu põnevust Kanada kaunis mägine loodus. Kõige enam soovin, et meid ühendaks seal kodumaaga püsiv eestpalvesild.»
