Telli Menüü

Tallinna Kaubamaja läbi aegade

Eesti Õppetöö Keskuse loengute sarjas toimus kolmapäeval, 7. novembril Tartu College'i (TC) saalis ingliskeelne loeng prof Brent McKenzie'lt Guelphi ülikoolist. Loengu teemaks oli „Tallinna Kaubamaja – from Communism to Capitalism".

Kõnelejat tutvustas TC president Jaan Meri. Tema ametlik tiitel ülikooli juures on Assistant Professor, Department of Marketing and Consumer Studies. Koos eestlannast abikaasaga on ta sooritanud 16 reisi Eestisse ning valinud ülalmainitud teema oma doktoritööks, mida kaitses 2006. aastal.

Lektor Brent McKenzie esinemas. Foto: Taavi Tamtik


Tallinna Kaubamaja avati pidulikult 1960. aasta suvel, Eesti NSV 20. aastapäeval. Kuna see oli ühtlasi üldlaulupeo aasta, siis oli avamispäevaks kogunenud uste taha tuhandeid inimesi. Rüseluse ja võimaliku lõhkumise vältimiseks otsustati avamine päeva võrra edasi lükata. Et seda tehti suure saladuskatte all, siis polnud avamispäeval külastajaid peaaegu üldse, sisse astusid vaid juhuslikud möödakäijad. Paaril järgneval päeval valitses aga täismöll.

Kuna kõneleja neil aegadel kaubamaja ei külastanud, siis tuli tal uurida filmiarhiive ja hankida teavet mitmete asutuste kaudu. Eriti väärtuslikeks kujunesid otseintervjuud endiste töötajatega. Oma ettekande vältel projekteeris ta ekraanile valguspilte, vaadeldes kaubamajas toimuvat dekaadide kaupa. Võõrastavana mõjus talle kui kapitalistlikus ühiskonnas võrsunule olukord, et 1960. aastatel ei tohtinud kaubamajas midagi puutuda ja müüjad seisid üldiselt seljaga külastajate poole. Kassas troonis vana hea arvelaud.
Üllatasid ka reklaamplakatid, mille vajadust võistluse puudumisel oli raske mõista. Küsitlemisel selgus, et võistlus oli siiski olemas – reklaamivõistlus. Parimaid reklaame auhinnati. 1970. aastatel ilmnes uus üllatus – väljamüük. Väljamüügil ei olnud aga ostmata jäänud hooajakaubad, vaid praak.

Tallinna peeti nõukogude ajal märksa läänelikumaks kui näiteks Leningradi. See meelitas venelastest ostjaid, kes tundsid, et Tallinna Kaubamajas võis kergesti unustada, et elatakse Nõukogude Liidus.
1994. aastal privatiseeriti kaubamaja. 1997. aastal avati isegi harukontor Helsingis, kuid suleti järgmisel aastal. 1998. aastal sai kaubamaja lifti. Aastal 2000 ilmnesid juba sellised läänelikud nähtused nagu osturalli ja sensuaalne aluspesu.

Kõneleja avaldas sügavat tänu kõigile, keda tal oli õnnestunud oma teadusliku töö raames küsitleda. Erilist tänu pälvis Jaagup Joost, kes alustas kaubamajas tööd naiste valmisriiete sektsiooni juhatajana, tõustes hiljem asedirektori vastutusrikkale positsioonile.

Ettekande järel tabas kõnelejat elav küsitluslaviin. Paljudel oli isiklikke mälestusi kaubamaja külastamisest läbi aegade ning sooviti kogemusi võrrelda.

Eerik Purje

 

 

Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik


 

Loe edasi