Praegu püüab Eesti Energia nii palju kui võimalik tõsta võrgutasu, sel juhul tõuseb aga nende aktsia hind jaanuaris 2013, kui turg avaneb.
Kuid tegelikult peaks korraks maha istuma ja aru pidama. Selge on see, et kui saad mõistliku toetuse riigilt päikese- või tuuleenergia tootmiseks, siis ei pea sa muretsema arvete pärast, mida kohalikud energiakompaniid sulle saatma hakkavad, sest sa müüd oma energiat ka neile.
Paul Hockenos kirjutas hiljuti taastuvenergiateemalises blogis (www.renewableenergyworld.com), et Saksamaa arvatavasti ei ole taastuvenergia alal revolutsionäär. Seni on arvatud, et Saksamaa puhta energia tootmise tõusu taga on riik või rohelised. See aga pole Paul Hockenosi sõnutsi nii. Tegelikult on Saksamaal taastuvenergiatootjateks suuresti koduomanikud, väike- ja keskmised ärid ning talunikud, kellest paljud olid kokkukukkumise äärel alles kümmekond aastat tagasi. Saksamaa alternatiivenergia südameks on tema keskklass, kes on kõrgesti haritud, konservatiivne, edumeelne ja avatud mõtteviisiga, olles ka kogu majanduse selgrooks.
Saksamaa keskkonnaministeerium on koostanud põneva graafiku, mis näitab täpselt, kes on investeerinud riigi taastuvenergia tootmisesse: ligi kolmveerand investeeringutest tuli väikeinvestoritelt. Paul Hockenos ütleb, et suurusjärgult on see võrdne kahekümne tuumaelektrijaamaga. Ükski neist ei kuulu riigile.
Omandisuhted näitavad ka, kui dramaatiliselt Saksamaa energiaturg on pea peale pööratud alates selle liberaliseerimisest 1990-ndatel aastatel. Tänaseks on see radikaalselt detsentraliseeritud. Energia tootmine ei ole koondunud paikadesse, kus asuvad tuumajaamad, vaid hajutatud üle kogu riigi, üle miljoni inimese on nõndaviisi kaasatud energia tootmisesse ja ka sellesse investeerimisse. Kõik need sammud on avaldanud laiaulatuslikku mõju mitte üksnes Saksamaa energiasektori tulevikule, vaid demokraatiale üldse.
Saksamaal on trend sinnapoole, et need väikesemahulised erainvestorid on kodanike poolt juhitud ühistud, mis investeerivad kohalikesse energiat tootvatesse ettevõtetesse, ka taludesse. Paljudel juhtudel piisab vaid 500 eurost, et saada ettevõtte osanikuks ja omada sõnaõigust otsuste tegemisel, kirjutab Paul Hockenos.
Ka meil Eestis võiks järgida Saksamaa eeskuju ja liikuda energeetilise sõltumatuse ja detsentraliseerimise poole. Pole mõtet loota sellele, et Eesti Energia annaks ausa hinnangu alternatiivenergia tootmisele Eestis. Igal Euroopa Liidu maal, kus alternatiivenergiat on tutvustatud, on selle arengu suurimaks vaenlaseks olnud kohalikud energiakompaniid.
Viido Polikarpus
