Mineva nädali peeti ju seda lõikus-tänupüha, mida inimesed oolega ootavad ja kalkunid kangeste kardavad. Ärman elistas ja nimetas, et nii suure püha puhul peaks ikke ära leppima. Vabandas kah, et oli natuke ägedaks läind. Mõistlik poiss teine. Aga pärast, kui oli aru saand, et mul leppimise vasta kedagi ei ole, siis ühmas veel, et mina vana mees võiks kah ennast vahel natuke vaos pidada.
Ma ei akand talle midagist vasta ütlema. Ea meel oli, et teine leppida tahtis, aga see viimane märkus mulle ästi ei istund. Panen oma mõtted ja tundmused nüid siia kirja, las loeb vai kuuleb teiste käest.
Ärman on koolitatud poiss, aga näed lugeda ei mõista rohkem kui kolmeni, pärast seda juba läheb segi. Ta ei mäleta mu nimestki rohkem kui kolme esimest tähte, muidu ta oleks ennast teistmoodu väljendand. Mispärast ma peaks ennast vaos pidama? Ega ma kartul ei ole, ma olen Karla. Kartulit peetasse vaos ja musta mulla all. Nigu päevavalgust saab, on maitse mokas, ei kõlba enam sigadelegi ette anda. Kui on ülesse võetud, siis kohe jälle kotti ja pimedasse keldrisse vai aianurka õlgedega vooderdatud kuhja, et saaks ületalve oida. Mina jälle ei salli ültse pimedust ega tegusid, mis päevavalgust ei kannata. Kõik peab olema aus ning avalik.
Lõikus-tänupüha on minu meelest üks kangeste ilus püha. See on aeg, kus me ütleme taevaisale aitäh selle eest, mida põld meile sügiseks kasvatas. On alb aasta ja saak nigel, ütleme ikke aitäh, et sedagi natukest saime, sest peris ilma ei saa keski läbi.
Aga ühte vakti ma tahaks kinni naelutada, et sügisest lõikust ei oleks, kui poleks kevadist külvi. Eesti vanasõna ütleb, et kuda külv, nõnda lõikus. Seda peaksid kõik inimesed meeles pidama. Ma olen küll ja küll näind inimesi, kes kevade kudagi ei taha külimittu kergitada, aga sügise on esimesed sirbiga sebimas. Veel ullemad on need, kes külivad jumalavilja asemel umbrohtu, aga pärast ei julge tärkavale orasele otsa vaadata, vaid panevad lõikuse ajaks lõikama, et keski ära ei tunneks ja näpuga ei näitaks.
Vot sedasi on need asjad. Meie Kataga ootame Ärmanit endile külla. Teie seedige minevanädalist kalkunit ja soovige mulle ead sügist nigu mina teilegi.
Kargu Karla
