Siia võiks ka lisada entusiastlike noorte õpetajate lootusetu takerdumise bürokraatia köidikuisse, mis ei võimalda neil tööd leida. Ometi suudaksid nad õpilastele pakkuda midagi värsket ja põnevat. Kuigi selle olukorra üheks põhjuseks on ehk eelarvelised piirangud, vajab Vahtralehemaa hariduspoliitika kahtlemata tõhustamist.
Kanada praeguse haridussüsteemi juured lähevad 1700. aastatesse, kui preisi ohvitser ja õpetaja Gerhard von Scharnhorst leidis, et veriste sõdade põhjus peitub sõjaväelaste madalas harituses. Ta hakkas ohvitseride haridustaseme tõstmise ideed propageerima ja ellu viima. Uus militaarne haridussüsteem imbus ajapikku ka üldhariduslikesse koolidesse. (Huvitav, kas just siit on pärit eestikeelne väljend “kord kui preisi sõjakoolis”?) Kehtestati koolikohustus, õpilased paigutati klassidesse, igale klassile määrati oma õpetaja ja seati sisse aruandlus riigi ees. Et see näis end õigustavat, levis sama süsteem 20. saj keskpaigaks pea kõikjale, aga mitte näiteks Soome.
Ometi on Soome lapsed on “laste olümpiamängudeks” nimetatud PISA-testides (Programme for International Student Assessment) saavutanud märkimisväärseid tulemusi, edestades tunduvalt teiste maade õpilasi, kirjutab Sherman. Seda fenomeni uurinud eksperdid avastasid, et Soomes katab valitsus kõik hariduskulud – alates lasteaiast kuni ülikoolideni. Koolipäevad on suhteliselt lühikesed ja klassid väiksemad, lapsed lähevad kooli alles 7-aastaselt. Pole ka inspektsioonisüsteemi. Klassides valitseb vaba ja sundimatu õhkkond. Lähtutakse vaid ühest põhimõttest: anda lastele võimalikult hea haridus ja arendada nende loovat mõtlemist. Soome haridussüsteem on leidnud tunnustust kogu maailmas; paljud riigid on seda nüüd järgimas. “Maailma koolijuhi” tiitliga pärjatud Andreas Schleicher ütles kevadel Eestis viibides, et kõige raskem on panna õpilasi loominguliselt mõtlema (Ekspress, 25.04.12.). Temagi seab eeskujuks Soome haridussüsteemi.
Rõõm tõdeda, et ka Eesti lapsed on PISA-testides näidanud häid tulemusi. Schleicheri sõnul iseloomustab Eestit teistelegi PISA-testis hästi hakkama saavatele riikidele omane joon – hariduse väärtustamine. Olgu veel lisatud, et Kanada haridussüsteem sarnaneb Eesti omaga, mida näitab ka väike erinevus PISA-testi tulemustes.
Õnnelikku kooliaastat kõigile, eriti aga Toronto eesti koolide õpilastele ja õpetajatele, kus valitseb tõesti loominguline vabadus, mitte preisi sõjakooli kord!
Elle Puusaag
