Telli Menüü

Sõleke tuleb Torontosse

Ontarios, Jõekääru laagris toimub 31. augustist - 3. septembrini rahvatantsulaager RAKS. Tantsijaid tuleb kokku nii Põhja-Ameerikast kui ka Eestist. Eestist tulevad külla kaks tantsuansamblit Kajakas ja Sõleke. Ühiselt antakse koos mitmekülgne rahvatantsukontsert 29. augustil kl 7 õ Toronto Eesti Majas.

Tantsuansambli Sõleke on loonud 1976. a Ene Jakobson, kes on tänaseni ansambli peaballettmeister. Hetkel on ansamblis tantsijaid üle 300. Kanadasse tulevad esinema Sõlekese vilistlasrühma tantsijad. (Sõleke on Kanadas esinemas käinud ka varem, 1991. ja 1999. a.)
Sõleke tuleb Torontosse.

Sõlekesel on väga mitmekesine ja täiesti omanäoline tantsurepertuaar, mis on enamasti Sõlekese õpetajate – koreograafide (E. Jakobson, H.-M. Reimann, J. Liiu, L. Lillipuu) looming. E. Jakobson ja H.-M. Reimanni tantsulooming on pälvinud mitmeid auhindu. Nende loodud koreograafiat tantsitakse teistes tantsuansamblites ja koolide tantsurühmades üle Eesti ning nii noorte- kui ka üldtantsupidudel. 29. augustil toimuval kontsertil tantsivad Sõlekese tantsijad eelkõige ansambli juhi Ene Jakobsoni autoriloomingut.

Miks tegeleme rahvatantsuga?

Sellele küsimusele vastavad mõned Kanadasse tulevad Sõlekese tantsijad.

Kätlin Hallik (Sõlekese vilistlasrühmast): „Tegelen rahvatantsuga, sest see on andnud mulle tantsuarmastuse ja palju esinemiskogemust ning sõbrad kogu eluks. Rahvatantsuga tegelemine on tähtis. Nii luuakse pidevalt uut kultuuri ja samas hoitakse elus vanu traditsioone. Kõige olulisem on siiski see, et alati leidub rahvakultuurist huvitujaid ning nii ei kao Eesti kultuurpärand kunagi.”

Annika Tamm (Sõlekese vilistlasrühma tantsija ja mudilaste tantsuõpetaja): „Minu meelest on väga oluline teada oma maa kultuurist ja seda edasi kanda mingil moel. Kuna tantsimine on see, mis mulle tohutult meeldib, siis miks mitte seda läbi tantsu teha. Tantsimisega ning just nimelt rahvatantsuga hakkasin tegelema juba päris pisikesena ning nüüd ei kujuta ma enda elu enam selleta ettegi – hea seltskond, esinemised, reisid – see kõik on veel boonus sellele heale tundele, mille ma tantsides saan.”

Kaur Lillipuu (Sõlekese vilistlasrühmast): „Rahvatantsuga tegelemine on tähtis sest, nii on väikerahval võimalus elus hoida oma kultuurilist eripärasust globaliseeruvas maailmas.”

Anneli Ilomets (Sõlekese vilistlasrühma ja Tarbatu tantsija): “Tegelen rahvatantsuga, sest see meeldib mulle ja ma olen seda teinud juba üle 15 aasta. Rahvatantsu tantsides on väga oluline ka seltskond ja minu arvates on nendes tantsurühmades, kus mina käin, see väga hea. Tänu rahvatantsule olen saanud palju reisida ning leida endale sõbrad kogu eluks. Minu meelest on rahvatantsuga tegelemine tähtis, sest nii kanname edasi Eesti kultuuri ja saame seda tutvustada ka välisriikides. Minu jaoks on olulised ka rahvarõivad, mis on nii ilusad ja neid kandes tekib alati uhke tunne.”

Hendrik Veevo (Sõlekese vilistlasrühmast): “Ma tegelen rahvatantsuga, sest see lihtsalt meeldib mulle. Alustasin tantsimist, sest ilusad tüdrukud kutsusid mu sinna ja mis saab ühel noormehel olla selle vastu, et veeta oma vaba aeg koos ilusate tüdrukutega. Seetõttu tantsin rahvatantsu siiani. Arvan, et rahvatantsuga tegelemine on tähtis, sest see on eestlastele oluline olnud juba ammustest aegadest.”

Liina Lillipuu