Teise unikaalse nähtusena tahaks mainida viisi, kuidas sügavale muusikalisele naudingule lisati meelelahutuslik element, ilma et see mõjunuks häirivalt. Kavalehte polnud trükitud, ansamblijuht tutvustas esitatavaid palu ning andis kaaslastele randmepuhkust humoristlike vahekommentaaridega. Kummaline, aga kontserti see estraadilikuks ei muutnud, muusikalise elamuse hõng oli meeli liiga tugevalt vallanud. Muide, Aivar Mäe „dirigeeris” ansamblit tagareast, kuklapoolelt, ja vägagi efektiivselt.Kavas võimutsesid klassikuist Bach, Mozart, Boccherini ja Caccini, prantsuse impressionistid Debussy ja Ravel ning romantist Faure. Nende vahel mõjus värskendavalt meie oma Tõnu Kõrvits eesti rahvalaulu töötlustega. Siinkirjutajale nagu ehk mõnele teiselegi mängiti ootamatu, kuid vaimustav vingerpuss: ansambli liikmed andsid hetkeks oma kelladele puhkust ja esitasid a capella vokaalpalana harmooniliselt imepuhta koraali „Mu süda, ärka üles”. Jah, selle sildi all oli kontsert välja kuulutatud, aga… Et Arsise kellade ansambel on moodustatud samanimelise kammerkoori liikmetest, seda oleks võinud meeles pidada. Oma võimeid vokaalharmonistidena demonstreerisid nad kava lõpupoole veelgi.
Ansamblit tervitas ja tutvustas Eesti Maja mänedžer Tõnu Orav. Kontserdi lõppedes lausus Aivar Mäe sõbralikke tänusõnu kuulajaile ning siis siirduti kohvikusse lisapala võtma, mitte andma. Andjaks oli sedapuhku perenaine Ülle Veltmann.
Ees ootasid ansamblit kontserdid Ottawas ja Quebecis. Head reisi ning jätkuvat edu!
Eerik Purje
Vaadake siit videogaleriid!
Fotogalerii – Fotod Taavi Tamtik







































