Sean Nicholas Savage jaoks oli lavalauad juba kuumaks kütnud Eestimaine noorsand Marten Kuningas, kelle lavashow oli nutikalt läbi mõeldud ning keda dubleeris suurelt ekraanilt ta ise. Ta on osalenud edukalt konkursil “Eesti otsib superstaari”, laulnud duetti Kare Kauksiga ja juhtinud ETV-s muusikavideode saadet. Schillingul astus Marten üles uue omanimelise bändi ja uhiuue kavaga, mis koosnes peagi ilmuva Marten Kuninga debüütalbumi lugudest. Rahvas hullus, tantsis ja kiljus ning Marten aina tagus ja tagus. Sellise oivalise etteaste üle võis iga fänn ja ka mitte-fänn ülimalt rahuldust tunda.
Kõige vürtsikamaks esinejaks 2012. aasta Schillingul võib pidada kahtlemata väga väljakutsuva ning erilise esinemisega Prince Rama't, mis mängis psühhedeelset muusikat. See on õdede-duo New Yorgist, Brooklynist, kelle muusikale on iseloomulikud massiivsed süntesaatorid, hüpnotiseerivad trummid, eeterlikult hõljuvad vokaalid ja kajadest läbiimbunud kaunid meloodiad. Kõik see kokku huvitava liikumise, spontaansuse ning tossumasinate aktiivse tööga pakkus järjekordse unustamatu vaatemängu.
Rahva elavnemist võis märgata kell 20.30 lavale astunud Ans. Andur etteastega. Kui eelmistel esinejatel alates Argo Valsist, lõpetades The Retuses'ega Venemaalt, ei õnnestunud lavaesist täita, siis Paide indie-rock bänd, kes on tegutsenud enam-vähem muutumatus koosseisus juba alates 2002. aastast, sai sellega hästi hakkama. Nii asendusid muidu lustakalt lavalaudadel jooksnud ja müranud lapsed ning nende noored emad ning lava servadel istuvad uudishimulikumad kuulajad, puusinõksutavate ning plaksutavate noorte muusikahuvilistega. Võib lausa öelda, et avalugu “Alt kummiga” tähistas festivaliroki algust.
Eraldi väljatoomist väärib ainus esineja, kelle jaoks püstitai festivalialale oma lava – nn „Pehulava”, kus astus üles vaid Jaan Pehk kolme setiga. Ta alustas laulmise ja muusikaga tegelemist juba lasteaias. Eestlastele on ta ka tuntud nimega Orelipoiss, kelle loomingule on iseloomulik nn “humoristlik minimalism”. Jaani imeilusa hääle taga on tema reźiim süües värskeid tooreid mune. Mõnusalt traktorikastis istudes esitas ta kuldsel häälel paremiku oma lugudest ning meelitas minilava ette lesima kümneid inimesi.
Suvefestivalidest rääkides on alati paslik mainida ka ilma, sest see on peaaegu peamine faktor, mis tähistab ürituse ebaõnnestumist või õnnestumist. Suur soe, mis külastajaid ohtralt karastavaid jooke jooma pani ning laisalt murul lesima, asendus kohatiste vihmasadudega, mis õnneks ei olnud kuigi tugevad, aga küljealune sai märjaks ning jalad poriseks. Väikest varju pakkus erilise laia katusega Kilingi-Nõmme laululava, kuhu vihmasadude puhul kiirustati ning karbikilude efekt tekitati.
Külastaja mätta otsast vaadatuna pakkus festival pika päeva jagu mõnusat olemist, sest lisaks muusikale ja murul lesimisele, oli festivali alal ka palju põnevaid kaupmehi oma tooteid müümas, kõhtu sai kinnitada isegi taimetoidu ja sushiga, bänditemaatikat sai osta vastavast poest ning õllede kõrval pakuti laia valikut
veine, karastusjooke ning vett.
Üle jääb küsida vaid, mis sai kapsastest? (Teadupärast ehtis lava sadu kapsapäid…)
Kel tekkis suurem huvi festivali vastu, siis saab esinejatest lähemalt lugeda ning
nende loomingut kuulata Schillingu koduleheküljelt: www.schilling.ee
Kerly Ilves
Fotogalerii – Fotod Kerly Ilves
