Telli Menüü

Abielurand – Mihkel ja Heili Toome

Heili Eva (29) sai sündides perekonnanimeks Vastopä ja hiljem sirgus Toronto eesti ühiskonnas oma kasuisa nimega Furniss. Mihkel Jaan Toome'st (32) oli ta teadlik juba lapsest peale. Nad mõlemad käisid ju Jõekäärul, kuid sõprade kambad olid neil tol ajal erinevad.

Teistsugune äratundmine sai alguse aastal 2006, kui Mihkel (keda tuntakse sõprade ja pere seas Mikuna), jagas korterit sõbra Peeter Nieländeriga ning Heili sattus nende iga-pühapäeval peetud grillimisolemistele.

Pulmad peeti läinud aasta 31. detsembril paigas nimega the Berkeley Church, (endine Berkeley Street United kirik), mis seisab 1871. aastast Toronto Queen St. East'i ja Berkeley tänava nurgal ja nüüdseks ei kuulu enam väiksele kogudusele vaid on sulam vanaaegsest ja moodsast sisustusest ning toimib igasugu ürituste, sealhulgas rohkete laulatuste ja pulmapidude paigana.
Värske abielupaar Mihkel ja Heili Toome oma vanaemadega laulatusjärgselt vana-aasta õhtul 2011 Torontos. Vasakult: peigmehe vanaema Linda Toome, Mikk ja Heili ning pruudi vanaemad Heldi Vastopä ja Ester Paomees. Foto: Caitlin Gillan

Paljudel on vast meelest läinud või ei teagi, et komme anda isal pruuti n-ö altarini jõudes peigmehele ära või edasi on uuel maal omaks võetud tava, mida Eestis ei tunta. Mõnes mõttes on meie esivanemad seega ajast ees olnud; pidades ammu lugu täiskasvanud inimeste ühisest soovist koos ühes sammus abiellu koos astuda. Selle, meie rahvale omase kombe kohaselt jalutas sirge seljaga Mikk koos Heiliga õpetaja Kalle Kadakani, kes neid laulatas. Isamehena pakkus tuge Allan Raun, Miku parim sõber lapsest saati ja pruutneitsidena Heili õed Kathrin ja Alisa Furniss. Kohanäitajatena olid ametis pruudi vennad Zachary ja Adam Vastopä.

Kohal oli Heili Torontos elav pere: ema Eva (neiuna Paomees) ja kasuisa Gary Furniss ning isa Valev ja kasuema Fern Vastopä.

Ka tema kaks kallist vanaema Ester Paomees ja Ehatare elanik Heldi Vastopä said päevast osa võtta. Vanaisa Ülo Vastopä lahkus siit ilmast
2002. a. ja Heino Paomees a. 2007.

Mihkli lähiperet esindasid ema Mai-Liis Toome (sündinud Niitsoo), õed Kaili ja Karina ja Eesti Kodus elav vanaema Linda Toome. Väga tunti puudust Miku 2009. a lahkunud isast Tõnu Toomest. Nagu ka kadunud vanavanemate Heino Toome ning Virve ja Jaan Niitsoo puhul, on nii tähtsal peresündmusel väga paljud kallid inimesed mõtteis ja vaimus lähedal.

Teadustaja ja pulmaisa rolli sobis väga hästi Peeter Nieländer, kuna tema oligi see võtmeisik, kelle abil õnnelik paar aastat viis varem kokku sai. Andres Sehr tervitas Miku üliõpilaskorporatsiooni Vironia nimel ning Heili korporatsiooniõed Kristiina Nieländer ja Tiiu Nõmmik andsid edasi õnnesoovid korp!Amicitia poolt. Veel tervitasid isamees Allan Raun, pruutneitsi Kathrin Furniss ja Miku onu Peeter Toome, kes võttis Heili soojalt vastu Toome pere ridadesse. Pulmarahvast oli kohal Ameerikast,

Rootsist, Ühendkuningriigist, Kanada läänerannikult ja Ontario eri nurkadest.

Tegelikult ka pruutpaar ise tuli pulmadeks kaugelt kohale! Juba 2010. a. augustist elab Mikk Göteborgis Rootsis ning Heili tõttas talle sinna järele, kui oli teinud oma Toronto töökohaga lõpparve 2011. a. kevadel.

Abielurannaks Rootsi rannik

Göteborg ei ole Mikule sugugi võõras paik, kuna seal elab siiamaani omajagu sugulasi: nii isapoolseid nn. second-cousin'eid kui ka

emapoolne vanaonu oma järglastega. Kadunud isa Tõnu pidas tihedat kontakti oma rootsi sugulastega; nendega on kohtutud Torontos, perena on käidud külas nende Saaremaal asuvas suvilas, ning seetõttu on Göteborgis praegugi päris oma inimesi, kelle seltsi nautida.

Kohale ei sõutud aga ei kohvi, munaga krevetivõileibade või sugulaste pärast, kuigi need kõik on äärmiselt meeltmööda. Mikk, kes oli viis aastat töötanud akustilise insenerina firmas Swallow Acoustics Consultants Torontos võeti vastu Göteborgi Chalmers'i Tehnikaülikooli Applied Acoustics magistriõppesse, mille lõpusirgel ta hetkel on. Augustis alustab ta tööd oma erialal insenerina firmas Müller-BBM Scandinavia. Heili töötab brand manager'ina kohalikus ülemaailmselt tegutsevas firmas Fractal Design AB. Õpe ja töö käib neil peaasjalikult inglise keeles, aga nüüd, kui on käidud pikalt rootsi keele tundides, saab Heili rootsikeelsetel töökoosolekutel ülihästi hakkama. Mikk kiidab, et Heili on lõpetanud Rootsi riigi sisserändajatele ettenähtud keelekursuse väl godkänd (kiitusega) märgiga. Enda kohta ütleb, et kuna ülikoolis saab kergesti inglise keelega hakkama, tuleb tal veidi pingutada, et abikaasale järele jõuda…

Pange tähele: tegelikult on nad Rootsis eestlastena, s.t. Euroopa Liidu kodanikena! Nii immigratsiooniametis, tulumaksuametis ja ka ülikoolis, kus Mikk on registreeritud eesti üliõpilasena. Euroopa Liidu kodanike puhul ei kehti õppemaks. Vaatamata sellele on Mikk tänulik Korp! Vironialt ja Eesti Sihtkapitalilt Kanadas saadud stipendiumide eest, sest iga algus on raske ja elama peab ka.

Kuna Eesti on lähedal ja ülikoolikaaslasteks ka omajagu kaasmaalasi, siis elab noorpaar uutmoodi eesti elu kui siiani. Nad käivad kohalike Göteborgi eestlaste üritustel, k.a. vabariigi aastapäeva aktusel ja peol ning igal aastal toimuvatel eestlaste suusapäevadel Norras. Mikk väidab (kuna Heili oli parasjagu ärireisil Taipeis, kui viimaseid küsimusi nende poole lennutasin), et nende peamisteks sõpradeks ongi saanud eesti noored Eestist, kellega Mikk on ülikooli kaudu tutvunud ja seega on ka nende eesti keel kõvasti paranenud, arvab Mikk. Alfred Otsa Fondi stipendiaate Eestist on Chalmersi ülikoolis oma jagu. Nad peavad muuseas koos suve lõpu poole krabisöömise õhtut ja aasta läbi erinevaid sümpoosioniõhtuid. Varsti on ühel sellisel kokkusaamisel lubanud Mikk pidada ettekande…

Imeline, et korp! Vironia Toronto koondise confrater Andres Sehr, kes Toomede pulmas sõna võttis elab ise praegu Stockholmis ning veel kaks tuttavat omaealist korbivenda Torontost proovivad eesti elu Tallinnas. Nendega käiakse ka läbi. On ju volbriöö üritused Tartus ja hiljuti vanade sõprade/sugulastega ettevõetud jalgpallivaimustusest kantud reis Budapesti. Tallinnasse on Göteborgist nüüd veidi tülikam minna, kuna paar kuud tagasi lõpetati ära kahe linna vahelised otselennud, kuid see ei takista Eesti nädalavahetusi pidamast, millest kaugemal elavad kaasmaalased vaid und näevad.

Kui kauaks noorpaar Rootsi jääb? Esialgu täpselt ei teata, aga mõned aastad meeldivas Haga linnaosas ikka. Nii palju on uues vanas maailmas veel avastada ja seda töötandrilgi. Mõistlikult pikk suvepuhkus võimaldab varsti Toomedel nautida lapsepõlve suvilamõnusid Muskokas ja Collingwoodis. Soovime neile jätkuvaid põnevaid seiklusi koos elumerel, kus (selle kõige-kõige) ligimise abi on kuldaväärt.

Riina Kindlam


Kui olete hiljuti (circa viimase aasta jooksul) abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist antud rubriikide koostajale Riinale aadressil riina@eestielu.ca kes paneb kokku teie loo.

Loe edasi