Subscribe Menu

Universum ja inimene

Pealkirja vaadates mõtleb lugeja, et milleks tegeleda universumiga, kui siin maakeral on küllalt muret ja õiendamist. Inimene pole ju kaugeltki kõiki küsimusi lahendanud, pole kõikidele mäetippudele roninud ega kõiki ookeanisügavusi uurinud.

Galaktika NGC 1365
Galaktika NGC 1365

Nii ta, jah, on. Võiks sellega asja lõpetada, nagu väljendab rahvalaul: Kui mina alles noor veel olin, lapsepõlves mängisin.

Ei mina teadnud muud kui seda, mis mina nägin silmaga...

Nüüd aga – inimest on suureks teinud, muust loodusest eraldanud just soov uurida/õppi­da seda, kuhu silm hoopiski ei ulatu.

Nii loeme, et juba 3. sajandil eKr leidis kreeka teadlane Eratosthenes, et maakera on ümmargune ja arvutas selle ümbermõõdu! Teine mees, Aris­tarchos, arendas heliotsentrilise teooria Päikesesüsteemi kohta ning oskas isegi panna planee­ did õiges järjekorras Päikese ümber. Need olid märkimis­väärsed saavutused.

Kahjuks oli Vana­Kreeka ühiskond organiseeritud linnrii­kide alusel ja nii pidi ta ajaga alistuma Rooma impeeriumile. Koos sellega vajus unustusse antiikaja teadus ja asendus astronoomi Ptolemaiose (elas 2. sajandil AD) arusaamaga, et Maa on universumi keskpunkt, pealegi loodud Vana Testamendi järgi vaid seitsme päevaga! Kuna inimese positsioon selles kõiges oli keskne, siis võiks teda humoorikalt kokku võtta kui ,,egotsentrilist“ arusaama.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more