Meenutan, et oleme rohkem kui aastajagu päevi elanud energiakriisi tingimustes. Läinud aasta varasügisel hakkasid elektrihinnad kerima kõrgustesse, mis lõid paljudel hinge kinni. Riigi tugi pakkus eelmisel talvel inimestele leevendust, nagu see on ka sel talvel. Veebruaris lahvatanud Ukraina sõda võimendas kriisi veelgi ja tõi selgelt välja nii meie energiasüsteemide haavatavuse kui ka selle, et Eestis on energiast puudus. Täna saab kahjuks rääkida energiasõjast, kui me mõtleme agressorriigi sammudele, gaasile ja Euroopas toimuvale.
Ränk kriis on seega näidanud, et Eesti vajab hädasti energiasõltumatust ja meie inimesed ning ettevõtted odavamat elektrit. Riigieelarve miljonid koos toetusmeetmetega lubavad eesootavad rasked talved valutumalt üle elada. Kodutarbijate jaoks tuleb hüvitis, inimesed ei pea tipuhindasid ise tasuma. Lisaks on mitmed soojatootjad läinud talve eel gaasiga kütmiselt üle põlevkiviõlile, milleks erandkorras on saadud ka keskkonnaluba.
Aga tegu on ajutiste hädalahendustega, riigi kohus on vaadata ka ajas edasi. Ainuõige lahendus on siin kiirem üleminek taastuvenergiale. Parlamendi äsjase otsuse kohaselt peab 7-8 aasta pärast kogu tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest allikatest. Eestist peab saama maa, kus inimesed kasutavad valdavalt päikesest ja tuulest toodetud elektrit.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
