Dr Talvi räägib tervisest: Tervislik dieet – faktid ja müüdid (esimene osa)

Enne, kui sukeldume mõnda kaasaegsesse trendidieeti, on oluline aru saada, mis on vahe teooria, hüpoteesi ja suvalise idee vahel, kuna sõna ,,teooria“ vahel kasutatakse ebatäpselt.

,,Idee“ on just see – mõte, mis tekib inimesele või grupile ja mis võib-olla tugineb tõestatud faktidele, aga mis ei pruugi olla teaduspõhine. Juhul, kui idee on hästi läbi mõeldud ja see toetub faktidele, võib sellest saada ,,hüpotees“ ehk võimalik seletus millekski, mis toetub faktidele, aga mis vajab edaspidist põhjalikumat uurimist ja proovile panemist. Alles siis, kui hüpotees läbib edukalt analüüse ja teaduspõhiseid proove, võib seda nimetada ,,teooriaks“. Hästi läbimõeldud, proovitud ehk ,,testitud“ teooriat aktsepteeritakse teadlaste poolt ning seda peetakse tõeks, kuigi aja jooksul on võimalik teooriat ümber lükata juhul, kui avastatakse uusi fakte, mis on vastuolus eelnevate avastustega.

Vaatleme lähemalt mõnda tänapäeva prevalentsemat trendidieeti.

GLUTEENIVABA DIEET

Gluteenivaba dieet on väga populaarseks saanud sellest ajast, kui arstid hakkasid rohkem tähelepanu pöörama tsöliaakia haigusele (,,celiac disease“). See on haigus, mis Euroopas esineb 0,8%’l elanikkonnast ja on tingitud sellest, et gluteen kahjustab peensoole seina rakke. Sümptomid on seinast seina – väga kerged, näiteks kerge kõhuvalu ja gaas kuni drastiline kehakaalu langemine ja verevaesus. Gluteen on valk, mida on leida nisus, rukkis, odras ja paljudes teistes teraviljast valmistatud toitudes nagu erinevad kastmed, soja-soust ja õlu. Tsöliaakia haigus tuvastatakse (ehk tehakse kindlaks) spetsiifilise vereprooviga ja peensoole biopsiaga. Ilma selleta ei saa kindlalt väita, kas on tegemist tsöliaakia haigusega või mitte.