Ford oma valimiskampaaniates seda otsustuste läbiviimiste kammitsasse asetamist ei maininud. Ega ka järgmist diktaati, mis on küll üle mõistuse. Ford leidis, et linnapead suuremates linnades nagu Toronto, Ottawa ja Brampton peaks saama peaaegu et isevalitseja võimu. Kuidas muidu seletada, et tugeva meeri vajadus nüüd ei vaja enamat kui vaid kolmandiku linnanõunike toetust, et läbi viia otsuseid, määrusi, seadusi. Isegi kui kaks kolmandikku on selle vastu.
Tuletaks siin meelde tihti korratud iiri poliitiku, majandusteadlase ja filosoofi Edmund Burke’i lauset, et võim korrumpeerib, absoluutne võim absoluutselt. Demokraatia pahe. Viimane kehtib küll totalitaarriikide kohta, kuid ei saa sugugi eitada, et vabades riikides pole olnud poliitikuid, kes on korruptsiooni peibutise tõttu nõrkenud, käitunud mitte ainult ebaseaduslikult, aga valija huve eirates. Nagu Fordki, kes nüüd tahab olulist Torontot ümbritsevat ökoloogilist ala hävitada, lubades ehitajatel sinna elamispiirkondi rajada. Mida pole sugugi vaja. Ent Fordi toetus on just nende, suurärimeeste najale ehitatud.
John Tory pole ka sellistest sidemetest vaba. Linnapeana juba kaheksa aastat tegutsenud, pole ta ikka astunud tagasi hiidtelekommunikatsiooni ettevõtte Rogersi juhatusest. See on ju konflikt poliitiliste otsuste langetamisel, teades, et Rogersil on suur osa turust ning nende hinnad maailma kõrgemate hulgas. Kas mobiiltelefoni-teenuseid pakkudes või kaabli kaudu telejaamu. Valikut suurt ei ole, makstakse ikka. Ning Tory, pärast advokaadiks saamist, astudes oma isa ja vanaisa firma Tory and Tory koosseisu, on arendanud samuti olulisi rikkaid tutvusi. Ta on, nagu siin maal öeldakse, tagatoa-poiss, tagatoas langetatakse otsuseid.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
