Telli Menüü

Volli veste: Melchiori mõju

Vahetasin apteeki. Meie lähedal asuvas hiidketti kuuluvas olin aastaid käinud, aga lõpuks läts kops üle maksa. Viid retsepti arstirohtude letti, öeldakse,et poole tunni pärast saad kätte. Saad siis hoopis pika nina, põle veel täidetud. Tuled järgmisel päeval tagasi, ikka täitmata. No kuripatt, ajab vere keema.

Samas apteegis müüakse ka toitu, vajalikku habemeajamiseks ja nii edasi. Neljapäeviti on neil seenior-sitaseente päev, ostud 20% hinnaalandusega. Aga siis on vaja võidelda vanuritega, kõik kohad neid täis, kitsad riiulivahed blokeeritud kõndimisraamidega, kassajärjekord pikk. Torisesin temakesele, et pinsjunärid teevad elu põrguks. Kertu soovitas mul peeglisse vaadata.

Naabrimutt kuulas ühel hommikul mu kompleinti, soovitas minna samuti läheduses olevasse väiksesse iseseisvasse apteeki, kuna ka tema selle Shoppersiga põle rahul. Milline meeldiv üllatus. Apteek ainult, ei mingeid parfuume ja präänikuid. Apteeker ise kuskilt Aasiast, vist iinast. Ei ma tia. Sõbralik ja muhe, alati saan arstimid lubatud ajal kätte. Vererõhk jääb samaks, ei tõuse nigu seal suures apteegis.

Mis viis mõtte Melchiorile. Indrek Hargla raamatute kangelasele, keskaja apteeker, kes lahendab kuritegevusi. Jube head teosed, mul hea meel, et ku viimati kodumaal olin, teda Rahva Raamatu riiulilt leidsin. Sirvisin ja ostsin neid kohe. Selline erudiitne meelelahutus, et lase aga olla. 

Laenasin Hargla Melchiori raamatuid ka Etsile, kes minuga nõustus. Tipptasemel kirjandus. Kuidas meie väike rahvas ikka oskab selliseid kirjanikke sünnitada. Muide, nooruses sain teada, et Oskar Luts oli apteekri õpilane enne, ku sule kätte võttis. Uhmrist tindipotini, ei vist teisi selliseid meie kirjandusloos põle.

Noorsand ei ole ainult lugija vaid ka, arvestades sellega, et ta võrguilmas on inämp kui kodus, väga varmas seal otsinguid läbi viima. Ning avastas, et Melchior on jõudnud tänavu ka kinulinale. Mina põle aastaid olnud filmidest huvitatud, ei viitsi kaks tundi kellegi teise tõlgendust jälgida. Meelsamini lasen oma ettekujutusvõime valla, raamat on mulle parim seltsiline hilisöö tundidel, ku ep tule sõba silma. 

Kuna Melchiori Tallinn on mulle tuttav – kik need pikad ja lühikesed jalad, kirikud ja kloostrid läbi käidud, siis oleksin nigu tema kõrval. Mis on hea raamatu kinnituseks. Ei tea, kas tolles Dorpati kolletsi laenuraamatukogus on Hargla riiulil, põle seal pandeemia ajal käinud. Linna juhtub mu jalg harva. Jällegi, liiga palju inemesi. Siin rohelises aedlinnakus on märksa mõnusam liikuda.

Soovitan soojalt Melchioriga tutvumist. Ei te kahetse.

Loe edasi