Samuti käisime vaiba souk’is ehk turul, kust ostsin endale väikese vaiba ja kašmiirsallid. Mõlemad Maikiga ostsime endale ka kleidid, mis meile parajaks õmmeldi-kohendati ja mis poe omanik hiljem isiklikult siidipaberisse ja kaunisse pakendisse pakitult autoga koju toimetas. Käimata jäi meil kahjuks ajapuuduse tõttu kulla- ja kalaturul.
Järgmisel päeval külastasin Qasr Al Hosn’i, mis oli esimene ehitis ja kindlus Abu Dhabis. Al Hosni valge kindlus tundus hiiglaslike pilvelõhkujate taustal lausa miniatuurne. Seal sai muuseumis tutvuda Abu Dhabi ajalooga ja külastada kindluse kõrval asuvat käsitööliste paleed, kus oli võimalik osaleda erinevates töötubades: punutiste valmistamine, erinevate tikandite valmistamine, vööde punumine, kohalike mustritega linikute ja kaamelisadula vaipade valmistamine jne. Araabia kohvi töötoas valmistati värsket araabia kohvi. Selleks võeti kõigepealt kolme erineva röstiga kohviube, mida suures kulbis röstiti ja seejärel uhmris käsitsi peeneks jahvatati. Vaja oli kolme eri suurusega pikkade tiladega kohvikannu: esimesse pandi keev vesi, teise kannu värskelt röstitud ja uhmerdatud kohvioad, kuhu kuum vesi peale valati ning kolmanda kannu tila kaudu, millel ees sõel, et maitseainete tükid kohvi sisse ei satuks, lisati vürtse ja maitseaineid, milleks seekord valiti uhmerdatud kardemoni, kaneeli ja nelgi segu. Sellist kohvi pidi tänapäeval joodama päeva jooksul mitmeid kordi, sest see hoiab erksana ja aitab hästi palavust peletada. Varasematel aegadel oli see jook nagu inglastel kella viie tee asemel ja samuti joodi seda hommikusöögi juurde.
Muuseumis sai teada Abu Dhabi tekkeloost. Abu Dhabi on asutatud 1760. aastal. Linna tekkimise kohta räägitakse sellist legendi. Ühest oaasist pärit araablastest jahimehed jälitasid kõrbes gaselli. Gasell põgenes kaua aega nende eest, suundudes lõpuks Pärsia lahe rannikule, kus viskus merelainetesse ja ujus lähedal asuvale saarele. Jahimehed jälitasid teda üle vee saarele ja gasell juhtis oma väsinud jälitajad imeilusa puhta veega allika juurde. Tänutäheks kinkisid jahimehed talle elu. Allika lähedale loodud asula nimetasid nad Abu Dhabiks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab ‘gaselli isa'.
Abu Dhabist kujunes peatselt samanimelise emiraadi keskus, kuid kuni 20. sajandi teise pooleni oli linn majanduslikult vähearenenud. Seal elati peamiselt suveperioodil, mil Pärsia lahes sai tegeleda pärli- ja kalapüügiga. Enamik elamuid olid rajatud palmiokstest, jõukamad perekonnad elasid savionnides.
Linn hakkas jõudsalt arenema peale nafta avastamist 1958. aastal. Siis rajati esimesed betoonelamud ja 1961. aastal ehitati esimene kõva kattega tee.
Nüüd olid Abu Dhabis väga heas seisukorras laiad, mitmerealised asfaltkattega sõiduteed, millel sõidurajad teineteisest tavaliselt eraldatud ümarate metallkõrgendustega. Liiklus oli linnas üpris rahulik ja kõik liiklesid väga korrektselt liikluseeskirju järgides.
1966. aastal toimus emiraadis paleepööre ja 1971. aastal Araabia Ühendemiraadid iseseisvusid. Viiekümne aastaga on linn tundmatuseni muutunud, kujunedes kaasaegseks pilvelõhkujatega pangandus- ja kaubanduskeskuseks. Tähtsat rolli etendab Abu Dhabis ka turism, kuigi suurimaks turismimagnetiks on Araabia Ühendemiraatides endiselt Dubai. Suurtööstusi Abu Dhabis ei paikne, kuid siin on mitmete juhtivate naftakompaniide büroohooned ja ka ülikoolid.
Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsembril 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega rohe-valge-must trikoloor. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane osa. Punane pärineb emiraatide lippudelt ja sümboliseerib verd, roheline on lootuse värv, valge tähistab neutraalsust ja puhtust ning must viitab emiraatides leiduvale naftale ja sümboliseerib kättemaksu.
Emiraadi valitsejaks on šeik Khalifah bin Zayed Al Nahayan. Šeik Khalifah bin Zayed bin Sulţan Al Nahayan (jaanuar 1948 – 13. mai 2022) oli Araabia Ühendemiraatide president aastatel 2004–2022, olles samal ajal ka Abu Dhabi emiraadi emiir. Šeikide eluruumidega sai tutvuda ka Al Hosni losskindluses.
Küsides Al Hosni kindlusest väljudes teed Galleria Mall’i juurde, olid kõik väga abivalmid ja saatsid mind igaüks erinevas suunas. Nad tegid seda nii enesekindlalt, et oleksin neist igaüht võinud uskuma jääda. Õnneks juhtusin bussiootepaviljonis ühe noormehe käest küsima, kellel oli mobiilis Google Maps, nii sain õige bussi ja suuna kätte. Bussiootepaviljonid on kõik kliimaseadmega ja mõnusalt jahedad. Tegelikult võtsin lõpuks hoopis takso, sest taksosõit on Abu Dhabis suhteliselt odav. Kasutatakse palju äppe ning ka taksos ja poodides maksmisel sai maksta kas käekella- või mobiiliäpiga. Sõitsin koju ja käisin basseinis ujumas ning jäin teiste saabumist ootama.
Tõeliseks eksootiliseks elamuseks kujunes kõrbesafari. Meile tuldi autoga koju järele ja pidime safari eest kõigepealt raha ette maksma. Seejärel läks Jeepi tüüpi autoga lahti sõit kõrbe poole, mis kestis kaks tundi. Pakistanlasest autojuht oli sõnakehv ja suurt midagi ei selgitanud. Kui lõpuks maanteelt ära ja tõkkepuu alt liivadüünide vahele keerasime, jättis ta auto seisma ja lasi meil liivavälju pildistada. Ise aga laskis samal ajal autol kummid pooltühjaks. Seejärel algas pöörane kõrberalli liivadüünide vahel üles-alla kihutades. Ime, et auto ümber ei läinud! Kiljumist oli palju, aga sõit ei kestnud tegelikult rohkem kui 20 minutit, kuigi tundus igavikulisena.
Peagi leidsime end safari sihtpunktist, kus meid ootasid dromedarid, hobused, surfilauad ja kartautod. Eriline elamus oli dromedariga ratsutamine. Kõige imelikum tunne oli, kui dromedar end järsult kõigutades oma peenikestele kondistele jalgadele püsti ajas ja pärast ratsasõitu taas nurgeliselt maha laskus. Õnnelik, et olin söandanud selle sõidu ette võtta ja hakkama saanud, tulin dromedari seljast maha. Lapsed olid muidugi taas õnne tipul ja nemad mingit hirmu ei tundnud. Seejärel võtsid tüdrukud ette surfilaua ja püüdsid liivadüüni otsast alla liuelda. Kuna kuumus oli tohutu, loobusime kartautodega kihutamisest ja läksime hoopis värskendavaid karastusjooke nautima. Lasksime ka kõik endale teha hennamaalingud, mida maalija äärmiselt kiiresti meie kätele joonistas. 15 minutit kuivamisaega ja seejärel võisime üleliigse tindi vee ja seebiga maha pesta ning tindi alt tulid välja pruunika tooniga ilusad lillekujutised ja geomeetrilised mustrid.
Peagi toodi eelroaks kikerherne hummust, fritüüritud bataate, kohupiimapirukaid ja muid suupisteid. Põhiroaks olid grillitud kanakoivad ja lambalihabiifid riisi ja nuudlitega, terava oakastme ja salatiga. Magustoiduks olid puuviljad ja riisipuding. Meelelahutust pakkusid õhtul erinevad esinejad: tuleneelajad, akrobaadid, mustkunstnikud ja tantsijad. Kõrbe liivadüünide vahele oli kokku toodud erinevate autode ja bussidega umbes 500 inimest. Ka meie safariautojuht tegi mitmeid 5-minutilisi safarisõite, et lisateenistust teenida. Päikeseloojang kõrbes oli imeline, kui punane päikesekera liivadüünide taha kadus ja ootamatult valitses kõikjal kottpimedus. Tagasi kõrbest välja sõitsime tavalist liivateed mööda ja seejärel taas kaks tundi Abu Dhabisse. Tikksirge maantee oli valgustatud ja selles mõttes sõit hea. Ainult et autojuht oli kogu aeg silmadega kinni oma mobiiltelefonis ja see oli häiriv. Õnneks laabus kõik hästi ja jõudsime hilisõhtul kenasti tagasi peatuspaika.
Tore oli ka Abu Dhabi Akvaariumi külastus, kus sai jälgida erinevaid ookeanikalu, jalutada haitunneli all ning lisatasu eest näha ka akvaariumi telgitaguseid: tööruume, kilpkonnade haiglat, kalu toita jne.
Külastasime ka Louvre Abu Dhabi kunstimuuseumit, kus oli parasjagu lisaks püsiekspositsioonile impressionismi näitus, kuhu kogutud kokku imressionistide šedöövrid Pariisist ja mujalt, mis andsid sellest kunstisuunast väga hea ülevaate. Esindatud olid Eduoard Manet’, Claude Monet’, August Renoir’, Paul Cezanne’i, Alfred Sisley ja Berthe Morisot’ kunstiteosed. Louvre Abu Dhabi valmis Prantsusmaa ja Araabia Ühendemiraatide koostööprojektina 2017. aastal ja on Prantsusmaa kõige suurem kultuuriprojekt välismaal. Louvre Abu Dhabi edu saladuseks on silmatorkav arhitektuur, rikkalik püsiekspositsioon ja tänu Prantsusmaa kunstimuuseumide pühendumusele ajutiste näituste kõrge kvaliteet. Püsiekspositsioonis on välja pandud üle 700 ajaloolise, kultuurilise, sotsioloogilise väärtusega kunstiteose antiikajast kaasajani, mis on pärit erinevatest maailmapaikadest ja kus on esindatud kõik tsivilisatsioonid ja ajalooperioodid. Muuseumi looja Jean Nouvel, Pritzkeri auhinna laureaat ammutas inspiratsiooni Saadiyati erilisest asupaigast, keset liiva ja merd asuvast saarest, selle valgusest ja varjudest. Pilku püüab Louvre’i arhitektuurne kuppellagi. Muuseumis on iga eksponaadi kohta kõige rohkem ruumi ja õhku maailmas. Oli tõesti väga avar ja palju ruumi erinevates saalides ringi liikumiseks ja eksponaatide imetlemiseks. Tagasi peatuspaika sõites möödusime ka Abu Dhabi Sorbonne’i ülikooli filiaalist ja sõitsime üle pika kaarsilla, mis meie Al Reem Islandi Louvre Abu Dhabi kunstimuuseumi saare Saadiyatiga ühendas.
