Samuti kõrgtehnoloogia rolli konfliktides, desinformatsiooni mõju avalikkuse kujundamisel ning kogukondade rolli demokraatia kaitsmisel. Halifaxi julgeolekufoorumi raames kohtus president Alar Karis ka Ameerika Ühendriikide senaatoritega, kellel on kaalukas roll kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisel.
Eesti riigipea kohtus Halifaxi foorumi raames ka Ukraina asepeaministri Olga Stefanišõnaga kellega arutati, kuidas aidata Ukrainal kõige paremini koguda toetust oma püüdlustele saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks.
Kanada visiidi käigus kohtus Eesti president Kanada peaministri Justin Trudeau’ga. „Praegu on Eestil ja Kanadal nii palju ühiseid tegusaid ettevõtmisi, et saab rääkida positiivsest kõrghetkest meie suhetes. Oleme kõigis olulistes välispoliitika küsimustes täiesti samameelsed, meie jaoks on äärmiselt oluline edendada tugevat liitlassuhet ja koostööd NATO-s ning töötame iga päev Ukraina toetamise nimel. Mul on väga hea meel, et Kanada avab peatselt ka püsivalt suursaatkonna Tallinnas,“ ütles president Karis kohtumisel Justin Trudeau’ga.
Eesti riigipea avaldas tunnustust Kanada otsustavusele ja järjekindlusele panustada Balti regiooni julgeolekusse, kuna Kanada suurim väekontingent väljaspool koduriiki asub Balti Riikides. Riigipea tänas Kanadat Eesti põgenike toetamise eest läbi mitme aastakümne ja ütles, et Kanada on oma külalislahkuses olnud inspiratsiooniks, millest Eestil on olnud õppida, kui oluline on aidata Ukraina sõjapõgenikke.
Eesti presidendi sõnul on geopoliitilised arengud ja Venemaa agressioon näidanud, et praegu on olulised kõik tegevused, mis aitavad demokraatlikul maailmal vähendada oma tarneahelate sõltuvust autoritaarsetest riikidest. President Karis tõi esile Kanada ettevõtte Neo Performance Material (NPM), millele kuulub haruldasi muldmetalle töötlev tehas Sillamäel. Ettevõte investeerib 100 miljonit uude püsimagnetite tehasesse, mis suurendab püsimagnetite tootmist Euroopa Liidus kuuekordselt. Kohtumisel puudutati ka Eesti püüdlusi saada Arktika nõukogu vaatlejaliikmeks ning energiajulgeoleku küsimusi.
President Karis esines ka Toronto Ülikoolis loenguga, keskendudes Ukraina ja NATO teemadele. President rääkis loengus teguritest, mis kujundanud Eesti julgeolekut ja sellega seotud valikuid, öeldes, et Eesti ajalooline kogemus aitab meil mõista seda, mis praegu toimub Ukrainas ning seda, millised ohud ähvardavad demokraatiat kogu maailmas.
President tõi välja, miks Eesti on otsustanud neljandikuga kaitse-eelarvest aidata Ukrainat relvade ja varustusega. ,,Kui see panna Kanada mõõtkavasse, siis neljandik oleks Kanada jaoks 9.3 miljardit USA dollarit. Praeguse statistika põhjal on Kanada panus 1 miljard dollarit.
Kanadale tuleb olla tänulik, et ta on otsustanud jõuliselt panustada Balti piirkonna julgeolekusse. Kanada on meie abistamist pidanud iseenesestmõistetavaks läbi paljude aastakümnete,“ märkis president oma sotsiaalmeedia-postituses.
President Karist tutvustas Toronto Ülikoolis ja loengujärgset vestlust juhtis prof. Andres Kasekamp.
Kanada visiidi käigus kohtus president Karis 22. novembril Torontos eesti kogukonnaga (vaata artiklit siin ja fotogaleriid siin) ning avas Kanada pealinnas Ottawas 21. novembril Eesti saatkonnahoone. (VPK/EE)
